Nahkanuial olemise ajal olen ilveseid näinud korra ja sedagi mitte oma kodukülas vaid hoopis Liivakünka talus naaberkülas. Arvestades ilvese pelgilikkust, tuleb seda ilmselt pidada õnnelikuks juhuseks. Samas pole ma kaotanud lootust ühel ilusal päeval näha ka seda metslooma oma koduaknast. Lootust selleks annavad nii varasemad kokkupuuted metsloomadega kui hiljutine kohtumine Raidoga, kes on Tartu Ülikooli zooloogia doktorant ning kes muu hulgas on seotud ka ilveste seire projektiga. Tänu temale õnnestus mul heita pilk Endla kaitsealal liikuvate ilveste kaardipildile. Pidades kinni lubadusest käia nende andmetega ümber delikaatselt, tegin eraldi kaardi, millele on märgitud 5 Nahkanuiale kõige lähemal paiknevat kohta, kus ilvese küljes olev saatja on signaali andnud. Kõigil märgitud juhtudel on tegemist täiskasvanud isailvesega. Emased pole nii lähedale tulnud.
Meie maja on peaaegu kaardi keskel oleva poolviltuse “ruudu” sees. Kaks kõige lähemat täppi jäävad ühe kasutamata jahipunkti juurde Abrami ja Karjamardi taga metsa ääres. Viin sinna vahetavahel majapidamisest ülejäävat toidukraami ja kaart on tõendiks, et ebaregulaarselt käivad seal ka metsaelanikud.
Kui mitte arvestada ilveseid, kes seires ei osale, väga inimasustuse juurde need loomad ei kipu. Aga ümbruskonna metsades võib neid kohata küll.
3 kommentaari
Üllatusega märkan, et üks loom vasemal ülanurgas on andnud signaali üsna lagedast kohast. Mis peaks küll pimedal ajal juhtunud olema.
Siis näen kaardil veel Jane allikat. Kas oled selle juures käinud? Ja kui oled siis kas see kuival ajal ka tegutseb?
Seal “vasemal ülanurgas” võiksid käia ka kitsed ja sead. Võib olla seepärast?
Jane allikas on ka mulle üllatus. Ei ole kindel kas seal midagi üldse näha on.
See vasakul nurgas kükitav punkt asub hooldamata ja hooldatud heinamaade piiril. Seal kandis on üsna mitmed seakarjad ringi tuhninud aga kitsesid on endiselt vähe liikvel. Nüüd on sööti jäetud maalapid taas niidetud ja vaevalt sinna peale jultunud rebase keegi tuleb.