vanadpildid.net – ootan konstruktiivset kriitikat!

Sain hommikul e-kirja, mis esmapilgul mõjus ehmatavalt, teisel vaatamisel inspireerivalt ning alles kolmandal nii nagu oleks pidanud. Kohe selgitan. Olen sageli nimetanud vanadpildid.net keskkonda üheks paremaks olemasolevaist vanade fotode vaatamiseks ja kommenteerimiseks mõeldud keskkondadest nagu näiteks eilegi, kui kasutasin postituses väljendeid “mugav” ja “kasutajasõbralik”. Samas olen vältinud selle tituleerimist parimaks, ja seda juba seetõttu, et vanadpildid.net – ootan konstruktiivset kriitikat!

Üks on kindel, lukku ma seda ei pane

Huvitav, väga väikese vahega ilmusid kahes ajaveebis, mida poole silmaga jälgin, postitused blogidest, mis on kas lukku pandud või ennast sulgemas. Huvitav on see ka seetõttu, et ka mina olen viimasel ajal palju mõelnud kas Nahkanuia ajaveebi lukku panemisele või lausa blogimise lõpetamisele. Põhjuseid on erinevaid. Nagu Kolkaküla patrioodi jaoks, mõjub ka mulle kirjutamine kainestavalt Üks on kindel, lukku ma seda ei pane

Õiendus

Jõudsin just Tallinnast koju ja tahan kohe ühe asja ära õiendada. Purdi ja Peetri vahelisel lõigul ületasin lõiguti maksimaalset lubatud piirkiirust kuni 30 kilomeetrit tunnis ning “jäin vahele naabrile kõrvalkülast”. Sain kohe telefonikõne, millest jäid valusalt kõlama poolnaljaga öeldud sõnad “moraalijünger” ja “kahepalgeline”. Olgu siis nii aga üht ma võin küll öelda, oma vigu ma Õiendus

Otsus järgi sõita

Mäletate kui hiljuti sõitis uljaspea Nahkanuial läbi teed sulgeva keti ja lõhkus tagurdades ära keti taga seisnud kalamehe auto? Kui ei mäleta, lugege läbi minu postitus “Kõige turvalisem koht maamunal“. Tookord sõitsin ma õnnetuse põhjustanud autole järele, peatasin masina ja kutsusin politsei. Hiljem keegi küsis miks ma seda tegin ja ütles, et peab ikka julgust Otsus järgi sõita

Kübaratrikk

Mäletan üht episoodi oma lapsepõlvest Paides Kure tänaval kui pakkusin ühele oma tollasele sõbrale välja võimaluse minna tema vanavanemate aeda salaja õunu tooma. Me ei saanud minna, sest sõbra sõnul olid tema vanavanematel kõik õunad loetud, fakt, mida me tollal isegi mitte mõttes ei vaidlustanud. Umbes samasugusel tasandil on ka hiljem, täiskasvanuna, toimunud minu “kavalad” Kübaratrikk

Hooletus ees, õnnetus taga – teed on libedad!

Olen täheldanud enda puhul teatavat üleolevat suhtumist nende juhtide suhtes, kelle sõiduoskused nad kas kraavi viivad, kinni jätavad või muidu käpardlikena paista lasevad. Ega kõrvaltvaatajana ongi raske aru anda, kuivõrd on kõik need õnnetused seotud rohkem või vähem objektiivsete põhjustega, mõista, et tegemist on lihtsalt asjaolude kokkulangemisega või siis hoopiski juhi enda hooletusega. Aga nalja Hooletus ees, õnnetus taga – teed on libedad!