Mäletan üht episoodi oma lapsepõlvest Paides Kure tänaval kui pakkusin ühele oma tollasele sõbrale välja võimaluse minna tema vanavanemate aeda salaja õunu tooma. Me ei saanud minna, sest sõbra sõnul olid tema vanavanematel kõik õunad loetud, fakt, mida me tollal isegi mitte mõttes ei vaidlustanud. Umbes samasugusel tasandil on ka hiljem, täiskasvanuna, toimunud minu “kavalad” petuskeemid, võõrast ma ära petta ei suuda aga iseennast teinekord küll.
Täna näiteks kavaldasin ennast nii üle. Ärkasin hommikul vara ja sõitsin linna tööle. Pikk sõit, keskmised teeolud ja ajaliselt rihitud töölesaabumine kulmineerusid teatega kolleegilt, “miks Sa tulid, Sul pole ju täna tööpäev”.
Kübaratrikiks nimetatakse jalgpallis ja jäähokis seda, kui üks mängija lööb ühes mängus 3 või enam väravat. (Allikas: Vikipeedia) Selline iseenda ülekavaldamine on minu arvates väärt enam kui kolme väravat, sest iseennast on palju raskem ära petta – ühesõnaga korralik kübaratrikk (ja pealekauba naljakas).