Matsi hilisõhtune jahisaak

Hakkasin magama minema kui nägin aknast Matsi, kelle suus tolknes midagi suurt. Kuigi kass pani esimese hooga oma jahisaagiga plehku, tuli ta pika meelitamise peale välja ja oli nõus kinnipüütud linnu pildistamise hetkeks mulle loovutama. Mis linnuga on tegu? Öösorr? Mingi röövlind? Mats rabas linnu enne kaasa kui jõudsin lähemalt uurida.

Kus on kassid?

Sageli on nii, et meie kaks kassi “kaovad” tuppa nii ära, et nende leidmiseks peab Maarja minema kööki, avama külmkapi ja krabistama millegagi, mis meenutab krõbinapakki või siis teesklema konservikarbi avamist. Eile avastasime Matsi näiteks voodist, kus ta oli ennast mugavalt voodikatte alla sättinud. tehes seda kusjuures sedavõrd korrektselt, et poleks olnud välistatud ka talle Kus on kassid?

Lumememmest, kindlusest ja ülbetest kassidest

Alati on lihtne jagada huvitavaid hetki elust Facebookis või mõnes teises sotsiaalvõrgustikus. Ma siiski tahan, et neist jääks mingi jälg ka siia ajaveebi. Näiteks eile Matile Meelimari, Miko Mattise ja Maarja poolt ehitatud lumememmest ja -kindlusest. Tegelikult ehitas seda kindlust vist küll valdavalt emme, Matildet nägin Mattisega vaheldumisi lumes aelemas ja torisemas. :) Aga valmis Lumememmest, kindlusest ja ülbetest kassidest

Linnud koduknast – nurmkana

Nurmkanad on Rõhu ja Nahkanuia püsielanikud, keda peamiselt kohtame teel koju, Vardja tee esimesel viiesajal meetril. Mõni päev tagasi avastasime ühe linnu surnukeha majatrepilt. Pole kahtlustki, et tegemist on kasside tööga aga kummale neist näpuga näidata, Matsile või Tutile, ei oska. Tegemist on suurima ja haruldasema saakloomaga, keda kassid on murdnud. Seni hoidis seda kohta Linnud koduknast – nurmkana

Midagi pole vahepeal juhtunud

Tõepoolest, midagi pole vahepeal juhtunud sellist, mis väärib kirjutamist ja tuleviku tarbeks salvestamist. Paar fotot olen postitanud fotoblogisse aga see on ka kõik. Mõnikord taban ennast arutlemes mingi põneva teema üle aga see on reeglina koju jõudes ununenud. Ka tänasest päevast ei jäänud muud silma kui püütud hiirega auto alla põgenenud Tuti ja pulgaga lumel Midagi pole vahepeal juhtunud

Põletasin oksi ja pildistasin Matsi

Tänane ilm oli sedavõrd kevadine, et mul tekkis üle pika aja soov väljas tegutseda. Seda sisemist tungi võimendas veelgi asjaolu, et kuigi pole külm, pole ka väga soe ning maapind on parasjagu külmunud, et mitte mudas kakerdada. Seda kõike arvesse võttes arvasin olevat hea mõtte keskenduda okste põletamisele maja taga lõkkeplatsil ja tuua lisa kõikjalt Põletasin oksi ja pildistasin Matsi

Hiirteaeg

Ei oskagi öelda, kas soojast sügisest või millesti muust tingituna tähendab Matsi igakordne maja juurde ilmumine ka ühe surnud hiire lisandumist. Reeglina sööb ta enda toodud hiired küll ära (või aitab teda Hinckus) aga täna olid kõik nii täis, et pidin hakkama majaesist raibetest puhastama. On ime, et selle rikkaliku, looduse poolt pakutud, toidulaua kõrval, Hiirteaeg