Ei oskagi öelda, kas soojast sügisest või millesti muust tingituna tähendab Matsi igakordne maja juurde ilmumine ka ühe surnud hiire lisandumist. Reeglina sööb ta enda toodud hiired küll ära (või aitab teda Hinckus) aga täna olid kõik nii täis, et pidin hakkama majaesist raibetest puhastama. On ime, et selle rikkaliku, looduse poolt pakutud, toidulaua kõrval, jagub Matsil ja Tutil ruumi veel kassitoidu jaoks. Vähemalt lihakonserv on see, millest kumbki kunagi ära ei ütle.
Mõned päevad tagasi nuuskis Hinckus Kördi tagant põõsastest välja hiirepesa ja asus sööma sellest väljapudenenud imetillukesi hiirepoegi. Mul õnnestus mõned üles korjata ja kuigi teadsin, et ega neist emata elulooma saa, neid väikese elukogemuse mõttes lastele näidata. Tilde sattus hiirepoegadest suurde vaimustusse ja oli valmis need endale võtma, mida iganes see tähendanuks. Jagasin tehtud fotot näoraamatus aga neile, kes seda sealt ei leidnud, olgu ta ka siinkohal ära toodud.
Tuppa pole hiired veel vähemasti mitte massiliselt tükkinud. Kuigi Maarja sõnul keegi pööningul siiski juba toimetab. Midagi pole parata, meeldib see või mitte, hoolimata alguses pikalt püsinud lootusest, on hiirtel vähemasti talvel meie elus oma osa.
4 kommentaari
Andke kassile aeg-ajalt ussirohtu. Olen täheldanud, et hiirte ajal meie kass ka ussid saab. (Kui juba karva ajab, siis on asi kindel).
Mis puutub metsloomadesse, siis neid on siin nii palju, et uudist ei nagu polegi. Metskitsed on avalikult pöldudel rohtu söömas nagu kodukitsed ja hundid murravad karjakaupa lambaid. Meie kandi talumehed on meeleheitel, löpuks vöeti vastu otsus hunte vähendada, aga suur vastuseis oli loomakaitsjatelt.
Aitäh nõuannete eest! Täpsustuseks ehk niipalju, et ega ma ajaveebis “uudiseid” ei avaldagi.
Tahtsin just öelda, et juba ongi uudis ja lingi anda, aga vahepeal olid ise juba uue postituse selle kohta yles pannud :)
Jep, nüüd on tõepoolest uudis! :)