Sageli on nii, et meie kaks kassi “kaovad” tuppa nii ära, et nende leidmiseks peab Maarja minema kööki, avama külmkapi ja krabistama millegagi, mis meenutab krõbinapakki või siis teesklema konservikarbi avamist. Eile avastasime Matsi näiteks voodist, kus ta oli ennast mugavalt voodikatte alla sättinud. tehes seda kusjuures sedavõrd korrektselt, et poleks olnud välistatud ka talle peale istumine. Õnneks avastasime looma õigel ajal ja tegime mälestuseks paar klõpsu.
