Jõuluaeg Nahkanuial

Tuiskab taas. Eile lõhkusin pisut puid aga täna ei taha väga välja minna. Pühadeperioodil on omad eelised, need toovad metsaelanikud taas majale lähemale, sest suuremat õues liikumist ei toimu. Paar päeva tagasi nägime all metsa servas põtra, üleeile avastasime Aabrami juures teel Vardja poole suunduvad suured hundi jäljed. Õuel on toiduotsinguil linnud, keda kassid jahivad, Jõuluaeg Nahkanuial

Rasvatihane toas

Olime üpris üllatunud kui leidsime õuest tuppa tulles toas rasvatihase ringi lendamas. Jääb saladuseks kuidas ta sisse sai aga pisut murelikumaks teeb see küll. Kui juba linnud tuppa lendavad, võime mõnel hommikul ärgata vabalt metssigadega köögis, hiirtest rääkimata.

Hallrästad

Kuigi aknad ja kassid on tänavu Nahkanuia hallrästaste ridu mõningal määral hõrendanud, jagub neid siiski kõikjale. Mõnel paaril on õnnestunud meie kiuste ka pojad välja haududa. Üks neist seisis otse tee peal kui ma töölt koju jõudsin, Truuperi suureks meelehärmiks, sest jäi koera haardeulatusest välja. Linnupoja vanemaid polnud kuulda ega näha (õnneks ka mitte kasse) Hallrästad

Must-kärbsenäpp

Ma olen Nahkanuial elades kokku puutunud kas nüüd just igasuguste aga mitmete lindude ja loomadega lähemalt, kui ma seda sooviksin ning olukordades, mida parema meelega väldiksin. Selle eksperimetaalse OSB plaadist pesakasti maja põhjaküljel võttis omaks metstikkude pere. Tegemist on selle linnuliigi esmakordse teadaoleva pesitsemisega Nipi Kõrsil ning mu oli selle üle ääretult hea meel, seda Must-kärbsenäpp

Linavästriku pesa

Linavästrikud on Nahkanuial olnud meie kaaslasteks siiatuleku esimesest kevadest. Mulle on nad lindudena väga sümpaatsed mitmel põhjusel. Nad näivad asjalikud, toimekad ja pole haruldane pilt, kus nad saadavad mind muru niites, olles nii enam kui hääl lehestikus. Nahkanuial saabub kevad linavästrikega. Linavästrikud on pesitsenud aegade hämarusest kusagil aida katuse vahel aga sel aastal leidsid nad Linavästriku pesa

“Sajad” toonekured Nahkanuial

Eile õhtul võis Nipi Kõrsi taga põllul näha korraga viit toonekurge. Läksime Matildega neid vaatama ja pildistama. Head pilti ma kurgedest ei saanud, sest minu aparaadi jaoks olid nad liiga kaugel. See eest hakkas äkitselt poseerima Matilde ja nii saingi ma fotod Matildest toonekurgede taustal. Tilde oli ise väga elevil, sest tema sõnul nägi ta “Sajad” toonekured Nahkanuial

Puugid ja tedred

Kõigepealt puukidest, varajastest puukidest. Kui ma õigesti mäletan, leidis Maarja esimese puugi Matsilt juba siis kui temaga arsti juures operatsioonil käis. Sellest peaks olema paar-kolm nädalat tagasi. Naise muret puukide pärast toas ja lastel ei võtnud ma oma enesekindluses enesestmõistetavalt tõsiselt. Nagu paljude teiste väikesemate ja suuremate viimaste aastate jooksul toimunud väärtuste ümberhindamise osas, tuli Puugid ja tedred