Linavästrikud on Nahkanuial olnud meie kaaslasteks siiatuleku esimesest kevadest. Mulle on nad lindudena väga sümpaatsed mitmel põhjusel. Nad näivad asjalikud, toimekad ja pole haruldane pilt, kus nad saadavad mind muru niites, olles nii enam kui hääl lehestikus. Nahkanuial saabub kevad linavästrikega.
Linavästrikud on pesitsenud aegade hämarusest kusagil aida katuse vahel aga sel aastal leidsid nad sobivama paiga puuhalgude virnast. Oma kahetsuseks avastasin ma selle pesa liiga hilja, olgu see mulle õpetuseks. Loodan sellegipoolest, et linavästrikud Nahkanuialt kusagile ei kao.
