Sirvisin ükspäev oma hõredat raamaturiiulit ja leidsin sealt eneselegi ootamatult raamatu “Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised”. Kuigi suurteos on trükitud nõuka aja lõpus 1986 aastal ning seal sisaldub üks lahe peatükk pealkirjaga “Suure Isamaasõja ajaloo mälestised”, on selles muu hulgas mainitud ka Preedi ja Rõhu nimesid. Ja mitte üldse Suure Isamaasõjaga seoses. Nagu raamatust selgub, … Mõni sõna vanemast Preedist
Loodetavasti pole Nahkanuia ajaveebi külastajail, sealhulgas ka neil, kes ajaloost palju ei pea, midagi selle vastu kui kangekaelselt riputan siia üles ajalootemaatilisi postitusi. Seekord on järg Erich Schilling’u teose “Die Rittergüter im Kreise Jerwen seit der Schwedenzeit“ (lk. 100, 101) käes, mille saksakeelse teksti Preedi mõisa kohta muutis eestikeelseks ja suupäraseks Kalle Kroon. Olemasolev tõlge … Die Rittergüter im Kreise Jerwen seit der Schweden- zeit
Ei oskagi kuskilt alustada! Viimasel ajal on saanud nii palju tsiteerida, et oma sõnastuses millegi kirjapanek on tõeline katsumus. Põhimõtteliselt tahan öelda, et hommikul ärgates paistis taevas päike ja tõotas tulla ilus ilm. Juba voodis tegin plaanid Matiga koos välja minna ja pildistada kohti, millest siin ajaveebis nii palju juttu on olnud – Preedi ja … Preedi ja Rõhu 2008
Varasemalt olen ma siin ajaveebis avaldanud Preedi mõisa kirjelduse aastast 1688, nüüd on siis Rõhu karjamõisa kord. Usun, et see on esimene kord, kus Rõhu karjamõisa on inventeeritud, seda enam, et mõis ise rajati kirjelduse allikaks oleva 1686-89 Järvamaa adramaarevisioni andmetel aastal 1686 ehk siis kaks aastat enne revisioni toimumist. Rõhu mõisast on säilinud väga … Rõhu karjamõisa kirjeldus aastast 1688
Tänane Rakke muuseumis käik läks ja ei läinud asja ette. Ootasin tegelikult pisut enamat aga sellega, mis ma lõpuks sealt kätte sain, võib ka põhimõtteliselt rahule jääda. Midagi jäi veel sinna uurimiseks ja lootust on, et üht-teist huvitavat tuleb lisaks. Vast kõige sisukamaks asjaks, mis mul saada õnnestus, võib lugeda väljavõtet Preedi ja Rõhu mõisate … Rakke muuseumi külastus
Preedi ja Rõhu mõisad kuuluvad umbes 320 a. kestel Wredede sugukonnale. Rootsi kuningas Karl IX kinkind Preedi mõisa Heinrich Wredele, tasuks kuninga elu päästmise eest Kirchholmi lahingus. Rahvatraditsiooni järele kingitud Heinrich Wredele maad kuni Paideni. Kuid kaardilauas mängind hilisemad omanikud maad ära, peale Preedi ja Rõhu mõisate (Muusikus). Preedi mõisa vanem, ühekordne osa, on ehitatud … Preedi ja Rõhu mõisad
Nahkanuia on olnud küla Tallinn-Tartu talitee ääres. Raamatus “Põltsamaa jõgi” kirjutab Helmut Joonuks: “Veel möödunud sajandil läks siitkaudu otse üle Endla soostiku Tallinn-Tartu talvetee. Nagu rahvajutt räägib, vajunud Vardjalt kaks kilomeetrit allavoolu Haava talu juures jõkke kaks koormat seatina, mida veetud Tartu kivisilla ehitamise tarbeks. Möödunud sajandi seitsmekümnendail aastail olevat püstisi regesid veel jõepõhjas nähtud.” … Kõrtsidest ja veskitest
Rõhu küla territooriumil, seal kus tee keerab Kingule, asub pealtnäha suur kivihunnik. Kuid selle kivihunniku välimus on petlik, tegemist on vana kivikalmega1. Oleks vast pettumus kui see endas mitte mingisugust aaret ei peidaks! Uurisingi vahepeal Paides asuvast Järvamaa Muuseumist, kas, mida ja millal sealt leitud on. Tuli välja, et on aga mitte arheoloogiliste kaevamiste käigus … Arheoloogilised leiud Rõhult ja Preedist
