Sirvisin ükspäev oma hõredat raamaturiiulit ja leidsin sealt eneselegi ootamatult raamatu “Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised”. Kuigi suurteos on trükitud nõuka aja lõpus 1986 aastal ning seal sisaldub üks lahe peatükk pealkirjaga “Suure Isamaasõja ajaloo mälestised”, on selles muu hulgas mainitud ka Preedi ja Rõhu nimesid. Ja mitte üldse Suure Isamaasõjaga seoses.
Nagu raamatust selgub, on Rõhu ja Preedi kalmed pärit 4-5. sajandist ehk keskmisest rauaajast (Kalle on sellele siin ajaveebis juba viidanud). See on hulk aega tagasi, palju enne seda kui koostati paljutsiteeritud Taani Hindamisraamat. See tõstab tuju ning lisab enesekindlust. Ju siis oli põhjus, miks meie esivanemad pidasid seda kanti nii oluliseks, et siia aastasadu tagasi elama asuda.
Alljärgnevalt on ülalaminitud raamatust mõned lõigud, mis peaksid minu sõnu kinnitama ja täitma ühe pisikese killu selle Koeru kihelkonna kandi ajaloost. Muu hulgas saame teada, et Rõhul asub Koeru rajooni ainus kultusekivi!
“1967.-1968. aastal tehti väljakaevamisi Preedi Kuningamäe kivikalmel (7; Koeru k/n; T. Moora).”1
“Mõned Paide rajooni kivikalmed on tekkinud alles vanema rauaaja lõpul või üleminekul keskmisesse rauaaega. Selliseks on aastatel 1967 ja 1968 läbikaevatud eespool mainitud Preedi Kuningamäe kalme (Koeru k/n), mis asetseb endisest Preedi mõisast ligikaudu 1 km endise Piibe mõisa suunas, teest lõuna pool. Preedi kalmes polnud küll tarandeid, ent kalme keskosas eraldus siiski ala, kus kivid oilid laotud korrapäraselt ridastikku, meenutades tarandilist ehitust. Leidude järgi otsustades on Preedi kalme tekkinud 4. sajandi lõpul – 5. sajandi algul ning olnud kasutusel mitme järgneva sajandi jooksul. Arvukamalt on leide 5.-6. sajandist.”2
“Üks külakalmistutest on Preedi Kullamägi (16) eespool mainitud Preedi Kuningamäe kivikalme läheduses (Koeru k/n). Kullamäelt leiti 1973. aastal kündmisel ema ja lapse ühismatus.”3
“Koeru külanõukogus on ainult üks (MM: kulutuse)kivi Rõhu külas.”4
Ma pole tegelikult ise seal Preedi Kuningamäel käinudki! Mööda olen sõitnud küll aga vaadata pole osanud. Nüüd siis on põhjust seda otsima minna.
6 kommentaari
Kas said Mooraga ühendust?
Tal läks opil väga hästi nii et ta on jälle tegurõõmus tegelane.
1 Koeru vallas asuv kultusekivi asub Arukülas reoveepuhasti juures.
Mooraga pole veel ühendust võtnud aga teen seda kindlasti ja arvatavasti lähipäevil.
See kultusekivi kohta öeldu on raamatus nii kirjas. Kas võib olla, et see teine kivi pole muinsuskaitse all? Aga koht on vähemalt väärikas!! :)
Vaatasin järele Koeru Vallas on 4 muinsuskaitse all olevat kultusekivi 1 Rõhu küla, 2 Vao küla, 1 Koeru alevik
Kust kontrollisid!
Raamat on kirjutatud 1986. Järelikult on sellest ajast nii mõndagi muutunud.
Kultuurimälestiste registrist. 1986 aastl võis ta olla ainuke. Praeguses registris on kõik 4 registreeritud 1997 aastal.