Meie kodu

Mati joonistas täna lasteaias meie kodu. Oma koha pildil on leidnud ka pererahvas, väiksemast: Matilde Meelimari, Miko Mattis, Maarja ja Marko. Maja ees kasvavad hiigelpuud, mis väljanägemise järgi võiksid olla sekvoiad aga tegelikult on valdavalt vahtrad, sekka üks kastan, tamm ja saar. Ilus pilt!1 Võrdluseks võid vaadata Leho Rubise pliiatsijoonistust samast kohast, tõsi küll, pererahvata. Meie kodu

Kõvasti peamurdmist

Mõni aeg tagasi selgus, et minu õde tunneb inimest, kes 1986 aastal siin Nipi Kõrsi talus malevas oli. Tegemist oli Väinjärve malevaga, mille tegevuse jäljed olid paari vineerist tahvli, ukselengile kirjutatud maleva nime ja aidas rippuvate dekoratiivsete makilintide näol alles ka meie tulekul Nahkanuiale. Eile jõudsid minu kätte ka fotod tollest malevast. Lootsin väga leida Kõvasti peamurdmist

Ämbritäis kartulipesuvett, Nipi nimest ja ühest haarangust

Ajaviiteks ja endiselt kontides istuva haiguse peletamiseks otsustasin likvideerida ühe vana võla ja kuulasin selleks läbi möödunud aasta sügisel lindistatud intervjuu Endel Lillemaaga. Eesmärk oli leida üles helilõik, kus Endel kirjeldab üht lustakat vahejuhtumit Tambu talu perenaisega ajal, mil ta kolhoosi esimees oli. Leidsin üles nii selle kui veel paar teist huvitavat ja naljakat lugu. Ämbritäis kartulipesuvett, Nipi nimest ja ühest haarangust

Voldemar Ringas

Voldemar Ringas on nimi, mis aeg ajalt Nippi Kõrsi talu ajalugu uurides kõrva torkab. Teda on maininud oma mälestustes Rõhu külavanem Tõnis Avarmaa, omaaegse Kangelase asundustalu perepoeg Endel Lillemaa, Rõhu külas elav Tulli Sakkuli ja ka Nippi Kõrsi perepoeg Toivo Saar. Ühesõnaga enamus neist, kellega olen rääkinud külast või selle elanikest. Samas on kõik mainimised Voldemar Ringas

Külm teeb liiga

Eile öösel kella kahe paiku selgus, et tühjendatud vetsupoti paaki vett juurde ei tule. Külmunud! Kuna ma ei osanud arvata kui külmaks eelseisev öö kujuneb, tuli vatid üll tõmmata ja välja kolida. Ma mässasin nende voolikutega seal oma tund aega. Muud muret polnudki kui need kõige peenemad. Olemuselt külamakartlikud, mudisin ja soojendasin neid pikalt enne Külm teeb liiga

Talu nr. 49

Mida teha pikkadel pimedatel talveõhtutel? Üks hea võimalus on uurida oma pere, suguvõsa või huvitava piirkonna elanike tausta, kasutades selleks väga head elektroonilist infobaasi SAAGA. Mina nii teengi ja jätkan kevadest varjusurma jäänud Nahkanuia küla inimeste päritolu ja tausta uurimisega. Esimese hooga vaatasin üle oma märkmed Nippi Kõrsi talu rahva kohta. Nagu ma allpool kirjutan, Talu nr. 49

Saksberg Aleksander

Vahetame vahelduseks teemat ja teeme juttu Aleksander Saksbergist, mehest, kes ostis Nippi Kõrsi talu ja selle üles ehitas. Kuigi olen uurinud nii Aleksandri suguvõsa kui kolanud arhiivides eesmärgiga leida talukoha ostukontraht, pole mul just palju informatsiooni pakkuda. Niipalju ainult kui olen kokku pannud Aleksandri tütre-tütrepojalt Toivolt ja Rõhu külavanemalt Avarmaa Tõniselt. Igaks juhuks kontrollisin, kas Saksberg Aleksander

Inimkopp Marko päevatöö

Jõudsin oma tööga kaugemale kui oleksin arvanud. Ja ka väsinud olen seetõttu rohkem kui oleks arvanud. Kaevasin sisuliselt terve päeva järjepanu, tehes ühe lühikese pausi eelmise postituse kirjutamiseks ja teise kui Maarjal sai lõunasöök valmis. Söögipausi sisse mahtus ka kerge uinak Matiga, kes muidu kui minu või Maarjaga magama ei jää. Siis alustas inimkopp Marko Inimkopp Marko päevatöö