Talu nr. 49

Mida teha pikkadel pimedatel talveõhtutel? Üks hea võimalus on uurida oma pere, suguvõsa või huvitava piirkonna elanike tausta, kasutades selleks väga head elektroonilist infobaasi SAAGA. Mina nii teengi ja jätkan kevadest varjusurma jäänud Nahkanuia küla inimeste päritolu ja tausta uurimisega. Esimese hooga vaatasin üle oma märkmed Nippi Kõrsi talu rahva kohta.

Nagu ma allpool kirjutan, olen pisut segaduses. Mulle tundub, et lünk teadmistes ja ka alusmaterjalis või selle kasutamisoskuses, ei lase mul läbi hammustada Nahkanuia kõrtsi ja külas olnud Tambo talu vahelist seost. Esmamainimised hingerevisionides ja tegelikult 18. sajandi algul tehtud adramaarevsionis viitavad Nahkanuia kõrtsmikule. Samas on 1816 aasta revisionis sama majapidamise, ma ei saa öelda talu, peremeest nimetatud Tambo nimega! Sama kordub hiljem aga mitte revisionides vaid personaalraamatutes, kus selle pere rahvast nimetatakse Tambo Kaarli järgi.

Aga egas midagi! vaadake ise ja kui keegi oskab anda mingit nõu, laske julgelt tulla. Panin selguse huvides juurde ka väljavõtted vastavatest alusdokumentidest aga parema üldpildi mõttes jätsin alates seitsmendast hingerevisionist välja pere naisliikmed. Sest kes on vaadanud, teab, et mehed on vihiku vasakul ja naised paremal poolel. Kuna siin ajaveebis on pildid maksimaalselt 500 pikslit laiad, ei oleks täislaiuses, st. koos naistega, lisatud väljalõige enam loetav.

1725-1726 a. adramaarevision

Kõige kaugem teadaolev Kõrtsi talu elanik on Krüger Tönno, kelle nimi on kirjas Eestimaa 1725.-26. a. Adramaarevisjonis. Krüger tähendab saksa keeles kõrtsmikku, sealt ka seos.

Sealt edasi on talu elanikud olnud hästi jälgitavad kuni 1958 aasta Koeru kihelkonna revisjonile. Alljärgnevalt toon ära seitsme järjestikuse (1782, 1795, 1811, 1816, 1834, 1850, 1858) revisioni andmetel Kõrtsi talus elanud inimeste nimed ja sissekolimise puhul ka eelmise elukoha.

Neljas hingerevision aastal 1782

• Kortzi Tonno 38
• naine Madli 28
  • poeg Hans 6
  • tütar Ann 0,25
• teenijatüdruk Mary 18

Nimetatud Kortzi Tonno on minu vana-vana-vana-vana-vana-vana-vanaisa. Pole kindel, et 1725.-26. a. adramaarevisionis mainitud Krüger Tonno on tema esivanem aga tõenäosus eksisteerib. Näiteks võib sellele viidata mõlema mehe nimi. Vanu perekonnakirju uurides saab kiiresti selgeks, et poegadele isa ja vanaisa nime panemine oli ülimalt laialt levinud (vt. näiteks Viies hingerevision – peremees Kõrtsi Hansu pojapoeg kannab nime Hans). Kui eeldada, et peremeheks saadi kõige varem täisealiselt, nii umbes 20 aastaselt, mis võiks olla adramaarevisionis mainitud Tönno madalaim vanus, on ajavahe isa-poeg sugulussuhteks võimalik. Kui Kortzi Tonno sünniaasta on 1743-44, oleks Krüger Tönno olnud sel ajal 45 +/- aastane. Kui eeldada Krüger Tönnole revisioni toimumise ajal kõrgem vanus, võiks tema näol tegemist olla vanaisaga. Niikaua kui pole tõestatud vastupidist, jään uskuma, et minu suguvõsa juured Nahkanuial algavad Põhjasõja järgsest ajast.

Viies hingerevision aastal 1795

Talu nr. 49

• Peremees Körtzi Hans 53
• naine Vio 59
  • poeg Carel 20
  • naine Madly 22
  • poeg Hans 1,5
• poeg Jaak 16,5
• poeg Willem 11
• sulane Johan 17

Körtzi Tönno koos oma perega on vahepeal kolinud elama kõrvalkülla Liusverre, talusse nr. 62 ja saanud seal peremeheks. Mindud on siiski kolmekesi, sest vahepealsete aastate jooksul on surnud tütar Ann. Nii saab Körtzi Tönnost Alla Marti Tönno, talu järgi kuhu elama minnakse. Nahkanuiale naasevad Kortzi Tonno järeltulijad alles aastal 2006!

Uus peremees Körtzi Hans on Preedi mõisa vabadik (Lostreiber) ja samuti kõrtsmik. Nii väidab vähemalt revision, nimetades teda Krüger Hansuks. Temaga koos tulevad naine Vio, pojad Carel, Jaak ja Willem. Carelil on naine Madly ja poeg Hans. Talus on ka noor sulane Johan, kes on pärit Vahukülast talust nr. 13B ja on Pertly Reinu vanim poeg.

Kuues hingerevision 1811

Talu nr. 49

• peremees Kortsi Hans surnud 1803
  • poeg Carel / peremees 36
    • poeg Hans 17,5
    • poeg Johann 13
    • poeg Jaan 9
    • poeg Jurry 6
  • poeg Jaack värvatud nekrutiks
  • poeg Willem talusse nr 52
• sulane Juhann surnud 1808

Kortzi Hans sureb aastal 1803 ja peremeheks saab tema vanim poeg Carel. 1808 sureb ka sulane Juhann. Hansu teine poeg Jaack võetakse nekrutiks. Poeg Willem lahkub talust kuid jääb Nahkanuiale, talusse nr. 52, mis on Kördi ja saab seal peremeheks. Nr. 49 uuele peremehele on vahepeal sündinud veel kolm poega lisaks Hansule: Johann, Jaan ja Jurry. Naisperest pole teada midagi, sest 1811 aasta revisionis neid ei mainita.

Seitsmes hingerevision 1816

Talu nr. 49

• peremees Tambo Carl 40
• naine Ewa 40
  • poeg Hans 21,5
  • poeg Johann 17
  • poeg Jaan surnud 1815
  • poeg Jurri 10
  • tütar Kroet 9
  • tütar May 7
  • tütar Vio 4
• teenija Tammekanno Abrami Tönno tütar Truto 16

Siin tekib väike segadus, mille lahendamiseks mul hetkel oskused puuduvad. Nimelt on peremehe nimele lisatud talunimi Tambo. Kui lähtuda 1901 aasta Eestimaa kubermangu maamõõtja Rasumovski kaardist, Tambu talu seal, kus ta praegu asub, ei ole. Seega polnud seda ka varem, ehk aastal 1816!? Järgmises 1834 a. revisionis on Tambu nimi kadunud ja asendunud isa nimega. Sama 1850 revisioniga. Kust ja miks see ilmus, vajab veel selgitamist. Talule antud numbri osas on igatahes järjepidevus olemas.

Perekond on suur, lisaks kolmele pojale, on peres kolm tütart, kellest vähemalt kaks olid olemas ka eelmise revisioni toimumise ajal. Peres on teenijatüdruk Truto.

Kaheksas hingerevision 1834

Talu nr. 49

• peremees Carl Hanson 58
• naine Ewa, Andrese tütar 58
  • poeg Hans 39,5
  • naine Leno 38
    • poeg Mart 12
    • poeg Carl 9
    • poeg Juhan 6
    • tütar May 5
  • poeg Juhan talusse nr 52
  • poeg Jurie 28
• Jahn Laurson 28
• naine Madli 30
  • tütar May 8
  • poeg Mart 3
• väljaspool abielu sündinud Willem 6
• teenija Lieso

Carl on 58 aastane ja endiselt peremees. Carli poeg Juhan lahkub Kerdi Willemi juurde talusse nr. 52, kes on tegelikult tema lell (vt. Kuues hingerevision 1811) ja saab seal peremeheks. Carli vanim poeg Hans on loonud pere, kus lisaks talle ja naisele Lenole on kolm poega ja tütar. Trutot teenijana pole nimetatud, tema asemel on Lieso. Lisaks sulane Jahn Laurson oma perega. Talus on ka Willem, kelle kohta on öeldud uneheliche Kind ehk väljaspool abielu sündinud laps. Nagu tuleb järgemisest revisionist välja, on tegemist Kareli tütre May pojaga. Kolmest Carli türest pole mainitud ühtegi, ilmselt on nad kas mehele läinud või surnud.

Perekonnanimede panemine 1835

Talu nr. 49

• peremees Carl
• naine Ewa
  • poeg Hans
  • naine Leno
    • poeg Mart
    • poeg Carl
    • poeg Juhann
    • tütar May
  • poeg Jürry

Kõik nimetatud saavad endale perenimeks Antow. Sulane Jaani pere saab nimeks Pusep. Willemi perenimeks on Linno. Teda on siin nagu ka revisionis nimetatud uneheliche Kind ehk väljaspool abielu sündinud laps. Antow’i nime saab ka Kördile läinud perepoeg Juhan aga mitte Carli vend Willem, kes seal peremees on. Tema perenimi on nüüdsest Ansberg.

Üheksas hingerevision 1850

Talu nr. 49 > nr. 86

• Karel Hansohn Antow 74
• naine Ewa Ado tütar 74
  • Hans Karelsohn Antow 55,5
  • naine Leno Lauri tütar 54
    • poeg Mart 28
    • naine Tory Juhanni tütar 49
      • tütar Leno 2
    • poeg Karel 25
    • poeg Jaan 22
    • naine Marry Päro tütar 21
      • tütar May 1
    • poeg Willem 17
    • tütar Marry 15
    • poeg Hans 8
  • tütar May 42
    • väljaspool abielu sündinud poeg Willem Linnos 22
    • väljaspool abielu sündinud poeg Hans Linnos 20
    • väljaspool abielu sündinud tütar Leno 14
  • Juhan Karelsohn Antow 51
  • naine Madly Hansu tütar 58
    • poeg Karel 25
    • tütar Marry 24
    • poeg Jürry 20
    • poeg Hans 15
    • tütar May 14
    • poeg Mart 5
  • Jurry Karelsohn Antow 44
    • poeg Karel 13
    • tütar Sophi 8

Peremees on Karel. Hans Antowi poeg Willem on sündinud ilmselt pärast 1834 aasta revisioni nagu ka Hans ja poeg Juhani nimi on pärast sama revisioni muudetud Jaaniks. Kareli tütar May, keda 1834 aasta revisonis pole nimetatud, on tagasi. Temaga on lapsed Willem, Hans ja Leno – kõik väljaspool abielu sündinud (May Karels Tochter ihr unehelicher Sohn Willem). Tegemist on sama Willlemiga, kelle nimi esineb eelmises revisionis ja sama revisioni järgmisel lehel. Revisionist ei saa ka täpselt aru, kelle naine on Tory, kes on loetletud pärast Hansu naist Lenot ja Hansu vanima poja Mardi järel. Segadust tekitab eelkõige vanusevahe, Mart on revisioni andmetel 28, Tory 49! Tegemist on siiski Mardi naisega nagu tuleb välja personaalraamatust. Nimetatud pole Jurry Antowi naist, küll aga kaht last.

Muutunud on talu number. Selle numbri alusel peaks olema võimalik perekond leida 1858 aasta revisionist. Huvitav on fakt, et sama numbriga (86) on tähistatud talusse nr. 52 ehk Kördile läinud Kareli poeg Juhan. Samas on tema kohta lisamärge, mille alusel on ta koos perekonnaga talus nr. 94, seal viitega talule nr. 52.

Kümnes hingerevision 1858

 

Talu nr. 86 > nr. 65

• Karel Hansu poeg Antow surnud
• naine Ewa 82
  • poeg Hans Antow 63
  • naine Leno Lauri tütar 62
    • poeg Mart läinud 1852 Engde’sse (Äntu Väike-Maarja kandis!?) 
    • poeg Karel võetud nekrutiks
    • poeg Jaan Antow 30
    • naine Marri Päro tütar 28
      • tütar Mai 9
      • poeg Hans 2
    • poeg Willem Antow 25
    • poeg Hans 16
  • poeg Johan Antow
    • poeg Karel
    • poeg Jürri
    • poeg Hans
    • poeg Mart
  • poeg Jürri Antow 52
  • naine Truto 45
    • poeg Karel surnud
    • tütar Sophie 16
  • tütar Marri 50
    • tütar Leno 22
• Willem Linnos 30
• naine Mai 23
  • tütar Leno 2
• Hans Linnos 28
• naine Kroeth 25

Vanaperemees Karel on surnud. Hansu peres on jutunud midagi poeg Mardiga? Mardi naist Tory’t ja tütart pole nimetatud, toodud on aastaarv 1852 koos kahesõnalise kommentaariga. Hansu teine poeg Karel on võetud nekrutiks. Jaanile on sündinud lisaks tütrele poeg, kes on saanud endale nimeks Hans vanaisa järgi. Endiselt on lisamärkega mainitud sama talu all Kareli poja Johani peret. Samas puuduvad tema laste seas tütred, kes on vahepeal ilmselt abiellunud. Eelmises hingeloendis May nime all esinenud Kareli tütar May on muutunud Marriks. Et tegemist on sama isikuga, näitab tema ja tema tütre Leno vanus. Ära on toodud ka Jürri naine Truto. Vanusevahe ja see, et eelmises revisionis talle ei viidatud võib tähendada, et tegemist on Jürri teise naisega. Jürri poeg Karel on surnud. Nii Willem kui Hans kannavad mõlemad perenime Linnos, mis viitab nende sugulusele. Mõlemad on saanud täisealiseks ja abiellunud. Hans on abiellunud Krõõt Saksbergiga (!).

Kokkuvõtteks:

Talu nr. 49 elanikke on võimalik jälgida alates 1795 aasta revisionist kuni 1858 aasta revisionini. Aluseks talule antud number. Kuigi tegemist peaks olema ühe ja sama majapidamisega, pole ma siiski kindel, et selle võib kahtluseta samastada praeguse Nippi Kõrsi taluga. Viide sellele on kaudne ja peitub 1782 aasta 1795 aasta peremeeste ametinimes krüger ehk kõrtsmik. Segadust külvab 1811 revisionis kasutatud Tambo nimi. Sellenimeline talu eksisteeris hiljem külas aga eraldi majapidamisena. Küll puutusid omal ajal ja tänaseni mõlema majapidamisüksuse ehk siis kõrtsi (praegune Nippi Kõrsi) ja Tambo maade piirid kokku. Sama Tambo nime kasutavad seoses Antowitega kaks personaalraamatut 19. sajandi teisest poolest ehk siis pärast seda, kui koostati 1858 aasta revision. Seos Tambo-Antow pidi seega olema ja pidi olema päris tugev!

Segadust lisab seegi, et ei Nippi, Kõrsi ega ka Nippi Kõrsi nimelist talu hilisemates mõisadokumentides ei leidu. Vähemalt neis mitte, mis minu kätte on sattunud! Antoff’id tegutsevad hoopis Mäe talus, millenimeline oli olemas Liusvere pool. Ma pole veel kontrollinud, kas tegemist on ühe ja sama majapidamisega. Näiteks “Toimik Preedi mõisa talumaade hindamise kohta” (alustatud 1880, lõpetatud 1929) näitab samuti, et Hans Antoff on seotud Mäe taluga. Leidsin ka lepingu, mille kohaselt Hans Antow selle endale mõisnikult ostab. Tehing toimub aastal 1891.

Mulle hakkab üha enam tunduma, et eraldi tuleb vaadelda Nahkanuia kõrtsi, Tambo talu, Mäe talu ja Antowite pere. Kõrts ja talu võisid eksisteerida üksteisest eraldi! Aleksander Saksberg võis osta endise kõrtsi koha, mis ei olnudki taluna kirjas. Tambo talu võis aja jooksul oma kohta muuta ja liikuda oma algsest asukohast kõrtsi vahetus läheduses mõnisada meetrit läände, sinna kus ta praegu on. Antowid võisid talude päriseksostmise ajal osta mõne vabanenud talu, antud juhul siis Mäe talu hoopis mujal, näiteks Liusveres. Kentsakas on see, et sellel ülalmainitud Razumovski kaardil Tambo siiski puudub!? Miks? Kas kaart ei taotlegi absoluutset audentsust või hooneid seal tõepoolest polnud?

Ilmselt lahendaks selle probleemi mõni täpsem mõisa kaart, kus on näha talud ja nende juurde kuulunud maatükid koos nimedega. Lahenduseni viivaid võtmeid võib olla ka teisi, ma lihtsalt ei tea neid. Küsimusi tekkis igatahes palju, mistõttu nagu öeldud, igasugune abi on teretulnud.