Mõtted tulevad ja lähevad. Ma pean tõsiselt tegelema sellega, kuidas need vähesed avaldamiseks kõlbulikud mõttevälgatused nende tekkimisel jäädvustada. Sest kui ma neid kohe ei kirjasta, poleks neid otsekui olnudki.
Kui jätta kõrvale Nahkanuia ajaveebi eksistentsi puudutavad küsimused, millega ma siin vahepeal maadelnud olen, on sügis toonud endaga kummalise tühjuse. Pole nagu millesti rääkida, midagi jagada. Jagamise rõõm seisneb ju suures osas vastukajal! Kuigi ma olen pidanud Nahkanuia ajaveebi suures osas iseenese sisemiste vajaduste väljundiks, pean pärast pooleteiseaastast blogimist tunnistama, et päris nii see ikka ei ole. Mul on hea meel igast arvamuseavaldusest, mis siia ajaveebi laekub, igast mõttekaaslasest, kes siit midagi enda tarbeks on leidnud ja siis käed külge paneb.
Ma isegi ei tea, kas lugeda näiteks vanadpildid.net projekt mahakandmisele või teha nägu, et kõik on korras ja jätkata? Nahkanuia ajaveebi väisab igapäevaselt 100 või rohkem külastajat ja mul on tihtipeale raske mõista, kuidas sellistest projektidest niimoodi mööda vaadatakse. See kulutab ja väsitab. Siin ei ole küsimus mitte niivõrd materjaalsetes kuivõrd emotsionaalsetes ressurssides. Kuulen end liiga sageli küsimas, mis on need kogukonna huvid, millega kohalik inimene tegeleda tahab? Kas üldse tahab?
Võib ju naljatada selle üle, et kui tahad ajaveebile külastajad, lahka mõnd ühiskonna konnasilma aga tegelikkuses teeb lausa haiget, millises kõverpeeglite maailmas me elame. Minu postitus Koeru politseist muutus ootuspäraselt üheks viimase aja kõige loetumaks. Mul ei ole häbi ega hirmu, et ma selle teema tõstatasin kuid mulle tundub, et suur huvi selle vastu on tingitud pigem inimlikust parastamisest kui probleemi enda olemusse süüvimisest. Igaüks võiks endalt hoopis küsida, mida mina saan selliste olukordade vältimiseks ära teha!
Aeg-ajalt (viimasel ajal üha harvemini) satub meie koju meditsiiniajakiri Kroonika. Selle 1. septembri numbris (lk. 39) ütles Viimsi vallavanem Haldo Oravas mõtlemapanevad sõnad:
Külapoliitikat iseloomustab liiga tihti väiklus või sellega leppimine.
See on tõesti nii! Ei pea loobuma iseenese õigustest või siis lihtsalt inimlikust mõistvusest ainult seepärast, et kostja juba teeb midagi meie tarbeks. Piltlikult öeldes tähendaks see seda, et ma ei saa õigustada kommipaberi mahaviskamist Paides selle mittetegemisega Koerus. Kas omale on lubatud rohkem kui võõrale? Nii ei saa ka näiteks politseinik ise ega teised õigustada tema jämedat ja õigusevastast käitumist teiste positiivsete omadustega.
Kui me kedagi või midagi hindame, on aus ja konstruktiivne kriitika parim asi! Ja kui vastaspool seda kuulata ei taha, on see tema probleem. Nahkanuia ajaveebis püstitatud teemasid loetakse ja neist teatakse. Kindlasti ka räägitakse! Ja arvatakse midagi. Emotsionaalselt väsitav on minu jaoks kõige selle juures asjaolu, et oma seisukohti julgevad avalikustada vähesed. Kas see on süüdistus?
Kindlasti mitte. See ei ole kivi lugeja kapsaaeda, pigem ikka minu. Kui ma olen kord midagi kirjutanud ning teinud seda avalikult läbi selle ajaveebi siin, on see lugemiseks ilma kohustuseta teemat kommenteerida. Aga maailm ei ole hernes, sile ja ümmargune. Pigem meenutab see mulle lohakalt kokkukeritud okastraadirulli, mille lahtiharutamisel alles selgub kui läbipõimunud seal kõik on. Püüad liigutada üht traadijuppi, järgi lohiseb kogu ülejäänud kera. Teravad nagad kriimustavad ja teevad haiget. Nii on ka selle ajaveebi ja üldse paljude muude asjadega siin maailmas. Need on omavahel seotud. Ja kõige selle juures ma ei imestagi, et nii öelda tühja kedrates, üksikutele kaasmõtlejatele lootes, tekivad postitustesse pikad pausid. Motivatsiooni lihtsalt pole! Eneseteostuse faas on läbitud ja kui ma siit midagi suuremat välja ei suuda võluda, võib see ajaveeb ühel päeval oma piltlikud uksed sulgeda.
Aga olgu, aitab sellest! Mulle meeldis, et Haldo Oravas julges vallavanemana välja öelda midagi sellist, mida ma meie valla juhtidelt isiklikult vististi oodata ei julgeks. Sellist enesekriitilist meelt ja julgust oma (selgelt argumenteeritud) seisukohti välja öelda soovitan ma selle postitusega kõigile Nahkanuia ajaveebi külastajatele. Siis on maailm palju kenam paik elamiseks!
8 kommentaari
Tere.
Soovin teiega ühendust saada.
Eks kõik lugejad ka ise näevad, et väljas on sügis, pole vajagi kirjutada ja minumeelest võiks öelda, et blogimisse tuli paus sisse, alles kui kusagil kvartalis pole uusi postitusi ilmunud.
Ma pigem imestan, kuidas Sa jõuad oma majapidamise kõrvalt veel nii tihedalt postitusi teha. Tihtipeale ei jõua ma siia kiigatagi ja käin nädalas paar korda Nahkanuia radadel seiklemas:)
Praegu on kibekiire talvevarude hoiustamise aeg.. Ehk on seetõttu vastukaja vähem, et kõigil oma toimestustega tegemist.
Siin on muidugi palju teemasid, mis ka mul temperatuuri tõstavad, aga kui kirjutama püüan hakata, läheb tuli alt ära ja tundub nagu mõttetu elu üle kurta. Pigem tahaks jagada positiivseid elamusi. Õnneks leidub neid siin veebilehel kuhjaga. Eriti meeldis mulle postitus suve kõige meeldivamast helist. Väga hingeline ja armas.
Marko, ega ei pea ju tihti postitama. Kui pole hetkel midagi öelda, siis polegi vaja postitada. Postitamise kohustust tuleks vältida, vastasel korral sisu kannatab. Kui asi muutub hobist kohustuseks, siis ongi jama käes. Igasugune kohustus pärsib loomingulisust.
Mis kommenteerimisse puutub, siis paar viimast minu kommenaari on vist kuhugi mutiauku ära kadunud (pole lehele ilmunud).
Mis puutub vanadesse piltidesse, siis kuigi mulle vanad pildid endale meeldivad, pole ma eriti sellel veebilehel käinud. Ei teagi, miks. Arvatavasti oli piltide kvaliteet üldjoontes veidi vilets, vähe detaile ja pildid väikesed. Samas tegu on ka ju väga nišilehega, mis põhimõtteliselt käsitleb mingi väikese piirkonna materjali ja pole ime, kui see laiemat huvi ei tekita. Näiteks minule kui paidekale meeldivad Paide ja tuttavate kohtade pildid, samas teiste linnade omad ei tundu nii huvitavad.
Kai, minu gsm on 51 25 240 ja e-mail marko@hong.ee. Suhtleme!
Juhanile … :) … mul on sisemine kohustus neid postitusi teha. Kui ma neid ei tee, unustan ma selle ajaveebi päris ära. Loomus selline.
Piret – lihtsalt aitäh!
Ahto – mulle meeldib järjepidevus, mis loob turvatunnet. See on see mootor mis mind kirjutama sunnib.
Aga piltide osas nõustun Sinuga 110%. Ma ise ka ei viitsi teiste (linnade) pilte vaadata. :)
Aitäh sõbrad! Lahedad kommentaarid! Ma loodan väga, et ma selle postitusega süüdistavana ei tundunud. Tahtsin lihtsalt pisut heita valgust asjadevahelistele seostele ja nende tekkimise-hääbumise põhjustele. Ja no tuli selline välja! Õhtul panen kirja selle, millest alguses kirjutada kavatsesin. Siis saab näha kuidas sääsest elevant kasvab. :)
Mõelda Vanadpildid net projekti maha kandmisest näitab lihtsalt seda, et inimese elus tuleb ette ka pilviseid ja isegi süngeid päevi. Vanadpildid net on unikaalne tulevikunähtus. See on muuseum igaühe omas kodus. Selle pooleli jätmine oleks kurb, et mitte õelda traagiline, kohalik kultuurisündmus.
Aitan omalt poolt Vanad pildid netile edaspidi jõudumööda sellega kaasa, et annan teada, kust vanu pilte saada ja lisan kommentaare
Tänud vanade Ervita piltide eest! Eks üritame enne puhkuse lõppu ka Nahkanuialt läbi tulla. Edu igatahes!
Nagu Hillargi ütles, tuleb ette süngemaid päevi. Pea püsti!
Oled oma ala fanaatik. Teed asja südamega. Kuigi tagasisidet ei tule tihti, on su postitusi sellegi poolest huvitav lugeda :)
Keep up the good work! ;)