Enam ei maksa metsa võiseeni otsima minna, sest tundub, et nende aeg on lõpilikult läbi. Eile käisin kaaslastega läbi kaks head võiseenekohta aga ei saanud enam kui pisut kahe vähema nõu põhja. Kui välja arvata mõned üksikud värsked seenelapsed, pidime suuremas osas leppima eelmiste seeneliste poolt kahe silma vahele jäänuga, mis kahjuks oli suuremas osas korralikult ussitanud.
Minust sai seeneline eelmisel sügisel kui nägin naabrimees Tullit mitmel päeval Nahkanuia metsadest seenekoormaid koju vedamas. Ikka kaks nõud korraga jalgratta lenksude küljes. Ega ta mulle ühtegi konkreetset kohta ei öelnud, ainult vehkis peaga metsade poole kus seeni leiduma pidi. Õiged kohad leidsin ise otsimise peale üles, abiks Tulli jäetud lõigatud kübaratega seenejalad. Edasi läks juba lihtsalt, sest võiseened ei kasva kõikjal ning nende kasvukohad on siinkandis väga sarnased. Pole tarvis kogu metsa nende leidmiseks läbi käia.
Möödunud esmaspäeval kolasime õemehega metsas. Mul oli põnev teda jälgida ja ma arvan, et just samamoodi käitusin ma läinud sügisel ka ise: kulutades aega kohtades kus seeni pole ega saagi olla. :) Aga nii need kogemused ju tulevad. Kui on vähegi loogilist mõtlemist ja järeldamisoskust, on seente leidmine nii vähem kui rohkem tuttavas metsas küllaltki lihtne.
Püüdsime Maarjaga kokku arvata palju ma neid seeni siis sel aastal metsast koju tõin aga arvestus on sassis. Usun, et kokku võis minu seenesaak võrduda viie ämbritäiega, pluss veel üks, mille korjas õemees. Pool ämbrit andsin Paide tuttavatele, teise õe perele ja kolmanda veel Liivole. Kahest ja poolest järelejäänud ämbritäiest tegi Maarja kastet, kotlette, vormi ning midagi jagus purki. Pole paha!
Igatahes on võiseenetega selleks aastaks kõik! Järgmisel aastal jälle, siin võiks sortimenti uute seenekohtade näol laiendada. Üks männiriisikamets on mul tegelikult ju teada.
PS! Põnev oli jälgida kohalike seeneanumaid. Väiksema nõuga kui seda on 20 liitrine puhtakspestud värvinõu, siinkandis metsas ei käida. :)
8 kommentaari
Sai ka eile esimest korda seenel käidud. Esmalt sai suund võetud Jõeküla poole kus viimastel aastatel on rohkelt võiseeni saadud aga seekord kahjuks olid tõesti kõik nii ussitanud või lihtsalt vanaks läinud. Siis läksin vaatama mis seis Umbjärve ääres on. Tõmmuriisikaid oli meeletult ja ämber ning üks kotitäis seeni sai koju toodud. Aga nagu mõni targem on öelnud,et õige seeneaeg on alles saabumas!
Läheks see tarkade tarkus siis tõeks! Mina korjaksin ka veel meelsasti seeni. Uuri seenetarkadelt järele millistele seeneliikidele nad käesolevaks aastaks veel kasvuaega ennustavad.
Kas Sa Janno teadsid, et tõmmuriisika söömine võib ühe teooria kohaselt inimestes mutatsioone põhjustada? :)
“Uut hoogu said kahtlused seaseente (MM: tõmmuriisikas) söögikõlbmatusest eelmise sajandi lõpukümnenditel, kui uuriti erinevate riisikaliikide mutageensust. Testidega tõestati, et tõmmuriisikates leidub nekatoriini, mis vaatamata söömiseelsele töötlemisele osaliselt siiski seentes säilub ja põhjustab bakteritel mutatsioone. Sellest infost piisas, et paljud inimesed loobusid nii nende seente korjamisest ja söömisest. Aja möödudes on tõmmuriisika söögikõlbulikkus siiski rehabiliteeritud ja seda üsna mitmel põhjusel. Esiteks, puuduvad andmed, et tõmmuriisikate söömine inimestel mutatsioone põhjustaks.”
Allikas ja lisalugemine http://ceened.pbworks.com/seaseen-e-tõmmuriisikas.
Ma väiksest peale neid tõmmuriisikaid söönud ja ei ole veel täheldanud migeid mutatsioone.
Ega sellest ise aru ei saagi … :)
Selles on sul Marko õigus. :)))) Janno, see oli nali :)
Eks see käib kõigi kohta, sh. ka minu.
Kas sel aastal sealkandis ka miskit seenesaaki oli?
Ma nüüd pole käinud vaatamas aga viimati nädalavahetusel jahimeestega ka rääkisime, võiseeni pole.