Eile avaldas Järva Teataja oma veebilehel, võib olla ka paberlehel, Kaarel Aluoja artikli pealkirjaga “Väinjärve mõisa toapoiss kasvas ratsaväekindraliks“. Tegemist on tasulise artikliga, mida mittetellijad lugeda ei saa, seepärast olgu see allpool ära toodud.
Mind huvitas see artikkel kahel põhjusel. Kõigepealt seetõttu, et räägitakse Väinjärve mõisast. Aga ka seepärast, et foto, mis artiklit ehib, sai Kaarel vahetuse käigus just minu käest. Tegemist on taaskord ühe suurepärase näitega sellest kuidas vanu fotosid saab, võib ja tuleb kasutada. Mina maksin selle konkreetse foto eest 75€, sain vahetuse käigus Kaarli käest üksjagu puuduvaid Koeru vaateid vastu ning lõpptulemusena on need kõik huvilistele vaatamiseks avaldatud kas vanadpildid.net keskkonnas või siis ülaloleva näite baasil Järva Teatajas. Tänan Kaarlit selle foto avaldamise eest! Allpool sama foto minu kogust (jah, mulle jäi üks veel):
Veinjärve mõis
Kõrgelt paistab pilt selgem. Enamasti ka helgem. Kahjuks pole vanaaegseid aerofotosid just palju leida. Mis on iseenesest ju arusaadav: droonid on meie kasutuses olnud üsna lühikest aega. Palju on siis lõpuks neid, kes endale eriotstarbelist õhusõitu tellida jõuaksid. Väinjärve (saksa päraselt Weinjerwen, sellest ka Veinjärve nimi vanal fotol) härrastemajast – 1850.-60. aastail ehitatud võimsast kaheksatahulise torniga lossist – on õnneks endisaegne aerofoto olemas. Mõis tekkis juba XVII sajandi keskpaigas, Rootsi võimu ajal. Üle kahe sajandi kuulus ta von Rosenitele, kes olid sunnitud mõisast 1840. aastal loobuma. Pärast seda, kui mõisa omandas kreisisaadik Carl Chrisopher von Baranoff, algasid suurejoonelised ehitustööd, mis päädisid uue häärberi valmimisega. Baranoff pärandas oma valdused õepoeg Georg Moritz von Engelhardtile. Väinjärve viimane mõisnik oli Eugen von Engelhardt, kellelt Eesti Vabariik mõisa võõrandas. Kes on tuttav Jaan Krossi romaaniga «Michelsoni immatrikuleerimine», teab veel üht fakti Väinjärve ajaloost: nimelt olevat mõisast põgenenud Johann Andreas von Roseni poegade toapoisist Juhan (Ivan) Michelsonist saanud hilisem kuulus ratsaväekindral, Vene vägede ülemjuhataja sõjas Türgi vastu Johann von Michelson (1735–1807).
Foto: Kaarel Aluoja erakogu