Hakkasin eile õunapuid lõikama. Varasematel aastatel olen seda teinud märtsis, siis kui lumi sulab või on juba sulanud. Et õunapuud järjekindlalt ja massiliselt vesivõsusid ajavad, otsustasin sel aastal taktikat muuta ja alustada lõikamisega veebruaris. Nii soovitati. Eks siis suve lõpus ole näha kas aitas.
Jõudsin ära lõigata neli vana puud Kangelase ees ja ühe aias aida otsas. Kaks suurt vana puud jäi veel, lisaks väikestele mida tavaliselt Neil on lõiganud.
Jõudsin ka kümmekond pakku lõhkuda ja Maarja abiga kuuri riita vedada. Ilm on lõhkumiseks ideaalne, mõned miinuskraadid. Paar nädalat tagasi proovisin vihmase ilmaga ja lõin käega. Tao palju tahad, kirves jääb nätskesse pakku kinni ja ongi kogu lugu. Kuur on nüüd juba teist aastat puid täis, pole sellist olukorda varem kogenudki.
Pärastlõunal tegelesin lauda viilualusega. Avastasin eile, et mingi lind on seal korralikult katusekilet kiskunud, augud puha sees. Mida ta sealt küll leidis? Kahtlustasin kasse ka aga tundub siiski, et seekord on nad süüst puhtad. Igatahes võtsin kätte ja lõin viilualused kinni. Kasutasin selleks ära lauda otsaviiludest üle jäänud poomkant lauad. Mulle tulemus meeldis. Lõpetasin alles pimedas aga sain tehtud ainult ühe poole, sest materjal lõppes otsa.
Lõpetuseks veel paar pilti tänasest ilusast päikeseliselt pühapäevast.
