Endla nostalgiat kalameestele

Üks osa Endla soostikust jääb Koeru valla territooriumile ja me oleme selle üle uhked. Tegelikult polegi see nii tähtis, millise omavalitsuse territooriumile Endla jääb. On selge, et juba aastasadu (julgen nii väita küll), on inimesed ammutanud sealt nii füüsilist kui vaimset toitu. Ja isegi kui see niinimetatud vaimne pool on seisnenud peamiselt negatiivsetes emotsioonides märgadest jalgadest, lõpututest laugastikest või paksust rabataimestikust, kuhu jalad põlvedeni sisse vajuvad, pole see märgala kedagi külmaks jätnud.

Veel pärast II Maailmasõda elati Endla soostiku soosaartel ja metsataludes. Hiljem jäid need talud tühjaks ja lagunesid. Memmed-taadid asendusid kalameestega, kellest paljud siiani heldimusega oma tolleaegseid mälestusi heietavad. Küllap võisid need ammused aastat koos memmede-taatidega või hiljem mahajäetud metsataludega olla kalameeste kuldajastu. Midagi sellist nagu merepõhja vajunud Atlantis, mida paljud tänagi otsivad aga enam kusagilt ei leia. Sest pole ju enam küüne, aitasid kuhu magama pugeda. Metsateed on kinni kasvanud või kasvamas, endiseid talukohtasid katab rinnuni rohi ning jõgesid ületavad sillad on nagu kummitused, täna olemas, homme kadunud, et siis jälle mõne aja pärast olla.

Vähemalt ühe loo Endlal kalastamisest olen ma Nahkanuia ajaveebis juba avaldanud. See on “Järvevahi jutustus” Elmar Siku sulest, mis ilmus 1967 aastal avaldatud raamatus “Õngemees kalavetel”. Niisamuti võib minu vanadpildid.net pildialbumist leida fotosid Ennart Leppiku fotoalbumist, kus on kujutatud vähemalt kaht omaaegset Vanajõge ja Nava ületanud silda koos vaadetega jõest. Ja on veel muudki, mida tasub kindlasti oma silmaga kaeda.

Nahkanuial veedetud aastad on mind kokku viinud paljude nendega, kes on mööda Vardja teed jõe äärde sammunud juba siis kui mina alles spermatosoidina aega veetsin. Jõge puudutavates küsimustes on mind mälestustega aidanud näiteks omaaegne Koeru veterinaar ja kirglik kalamees Vello Starast. Uuema aja meestest on tuntud forellifänn Kalle Kroon, kes lisaks kalade püüdmisele tegeleb innukalt ka nende asurkondade taastamisega. Lisaks käib siin minu juurest mööda mitmeid nüüdseks juba omaks saanud kalamehi, mõnel neist seljataga aastatepikkune Vardja tee kulutamise kogemus. Nii mõnelgi neist on rääkida põnev lugu oma seiklustest Preedi ja Vanajõe käärudes või sonnidel.

Seekord on mul ette näidata üks kahest fotoseeriast, mis mul õnnestus hankida siinkandis kordi kalastamas käinud Meelis Murumetsalt. Minnakse Andresega Piibest Jõekülla, kusjuures retk toimub aastal 1985, augusti ja septembri vahetusel. PicasaWeb albumisse üleslaetud fotodele lisasin Meelise enda kommentaarid aga neid saab näha ainult albumist (kliki siia et pääseda albumisse). Kui aga tahad lihtsalt pilte vaadata, pole muud tarvis kui fotodel olevatele nooltele klikkida.