Üle pika aja kodus

Rahulik hommikupoolik kodus üles pika aja. Pea valutab, sest olin eile kaua üleval, et lõpetada mõned tööasjad. See omakorda oli jätkuks neljale pikale päevale Tallinnas ja Tartus. Rahu jätkub niikauaks kui pere magab. Siis läheme koos Türile PRIA Järvamaa kontorisse kus ma saan kätte kinnituskirja projektile Nahkanuia matkarada ning esitan loobumistaotluse projektist Abrami puhkekoht. Miks on asjad läinud nii nagu nad on, kirjeldan mõnes teises postituses lähipäevil. Üldiselt on selles palju loogikat, mida oleks pidanud ette nägema, samas ka palju sellist mis lihtsalt ei mahu pähe.

Mattis sai eile viie aastaseks aga ka see on midagi sellist, millest tahaksin viimaste päevade sündmuse valguses kirjutada eraldi. Kuna ma eile olin ära, tahan täna temaga pisut rohkem suhelda aga kardan, et telefon ei anna selleks võimalust. Ja ma ei saa seda välja ka lülitada enne kui ehk pärastlõunal kui olen kodus tagasi. Aga ehk ma siis teengi seda …

Fotosid tuleb teha. Vaatasin, et naabrimees Liivo saunal oli katus juba peal. Õue kaevas ta torude mahapanekuks juba nädal tagasi üles. Selliseid muutuseid, ehk mitte nii silmatorkavaid, on olnud veelgi ja pildistamise traditsiooni peab ikka au sees hoidma.

Ühesõnaga tuleb puhata, sest kõik märgid süvenevast tööstressist on juba olemas. Palju väiksemaid isiklikke projekte tegemata või siis pooleli. See ei kõlba kuskile. Tööandja võib töötajast igal ajal loobuda, stabiilsust tagavaid väikeseid projekte nii kiiresti ei taasta. Ei tohi tööasjadel, ükskõik kuiväga amet võib meeldida, lasta isiklikku ja pereelu lõhkuda! Aga ma olen ju teoorias tugev!

Nädalavahetusel siis pikemalt!