Ajaveebi postiajalugu.ee pidaja vahendusel jõudis minuni Marianne Vallaste kirjapandud mälestus ja postkaardi tagakülg Vahukülas paiknenud Susla postitalust. Jagan seda ajaloohuvilistega ja julgustan kõiki läbi vaatama kodudes olevad foto või kirjapakid, sest neist võib leida mõndagi huvipakkuvat. Tänan Ahtot ning Mariannet, kelle vahendusel on minuni jõudnud nii mõnigi põnev ja põhjaliku kaastekstiga varustatud foto.
Sattusin täna juhuslikult postiajaloo lehele ning tuli meelde, et minu käsutuses on ka pilt, mis võib huvi pakkuda. Saadetud on see Tartust ning pealpool on Tartu ülikool. Saaja on aga prl Ilse Ojamaa, kes elas 1937.a Vahukülas Juhani talus. Juhani talu asus Väinjärvele viiva kivitee ääres ning oli küla eelviimane talu. Juhanist umbes kilomeetri kaugusel oli olnud väike Susla postitalu, kuhu nende küla post viidi. Ise tuli siis postil järel käia.
Selgitusi andis kirja saaja pr Ilse Vallaste (np Ojamaa).
Täiendan postitust veel teisegi ajaveebi lugeja mälestustega, mis pigem räägivad Susla postitalu ülaltoodud kujul olemasolu vastu.
Olen ikka aeg-ajalt vaadanud Su pilte. … Mind teevad rahutuks mõningad valeandmed selle Susla kohta. Täna konsulteerisin veel oma ainsa elusoleva onutytrega, kelle kodutalu on ka Väinjärve kylas.
Asi on nii, et kui keerata Väinjärve teelt vasakule, oli esimene talu Neemojade talu – peremees Juhan, perenaine Alma ja tytar oli ka , kui see õppis Tallinnas. Teine talu oli Laasi talu, kus elas vana Laas, perenaine ja kaks väga töökat tytart. See oli veidi eemal Neemojadest. Kolmas talu oli minu synnitalu Nigula, kus oli suurem maja. Seal oli kunagi pood ja ka vist meierei Ja vot sinna toodi post. See oli nn Susla postkast. Aga sinna toodi ainult teatud talude kirjad, sest osa posti viidi Merisalu tallu . Olen koos vanema onupojaga seal kirjade ja mingite piimapaberite järel käinud jalgratta lengstangi kõlkudes.
Edasi polnud mingeid talusid, vaid tee viis vasakult Kruusmanni tallu ja metsa äärde suurde põlisesse Oru tallu, kus peeti mu tädi pylmad.
Enne Väinjärve teelt keeramist vaskule oli yksik maja, kus elasid Viilligud, mingist usulahust olid, seal peeti jutlusi.
Ka minul on kusagil alles kaarte aadressiga Susla postkast, nii et minu arvates pole Juhanil sellega midagi pistmist. Inimene tuli, võttis Suslast kirja ja läks koju. …
Lõppu kolm vana kaarti, millel Susla on kenasti peale märgitud. Esimene neist on tsaariaegne, aastast 1915, teine jääb EW aega ja kolmas on sõjajärgne vene topograafiline kaart.
3 kommentaari
Täiendasin postitust ühe lugeja kirjaga. Ma iseenesest suurt vastuolu ei näe. Kui ma talude asukohti õigesti ette kujutan, siis vahemaa klapib. “Poskast” või “postitalu”, võõrale pole vahet ja vahetevahel on ka omal tore niimoodi liialdada, annab elule vürtsi. Praeguseks on selge, et “Susla” nimi oli Vahuküla-Väinjärve külade elanikele teada ja sinna toodi kirju.
Tere,
tore, et oled kaardid lisanud. EW aegsel kaardil on näha nii Susla talu kui selle vastas asunud koorejaam, nagu mäletas ka pr Ilse Vallaste (np Ojamaa). Siin on nüüd küll kellelgi minu kommentaari lugedes midagi kahe silma vahele jäänud. Ühe lugeja kirjas on : “Ka minul on kusagil alles kaarte aadressiga Susla postkast, nii et minu arvates pole Juhanil sellega midagi pistmist. Inimene tuli, võttis Suslast kirja ja läks koju.” Mina kirjutasin Vahuküla Juhani talu peretütrest Ilse Ojamaast, kellele oli juuresolev kaart saadetud ja kes selle nimetatud postkastist kätte sai. Ja Väinjärve küla Neemoja talu Juhanit ei puuduta see kuidagi.
1934.a. posti abiasutuste nimekirjas on Susla postitalu kohta märgitud, et asub 6 km Koerust.