Täna müttasin kedre kallal. Paar päeva tagasi viskasin selle sodist tühjaks ja lammutasin lahti vana puitpõranda. Nüüd on põrand uus ja uus sai ka ukseleng, mille õhtuks paika sain.
Alustasin hommikul põrandast. Saagisin pooleks kolm õhukest fibo plokki, millest said toed põrandatalade jaoks. Talad saagisin 100×150 prussist ja põrandalaudadeks said aasta tagasi Koeru Naturalist ostetud praakplangud mõõduga 50×220. Kokku kulus kolm prussi pikkusega 138 cm ja kuus lauda pikkusega 180 cm.
Seekord jätsin laudadele sisse väiksed vahed, et põrandast õhkuv niiskus või kust-iganes keldrisse tungiv vesi saaks ära aurustuda. Kuna me kartuleid selles keldris esialgu vähemalt hoida ei kavatse, siis tundus selline variant üpriski loogiline.
Nii talad kui lauad mökerdasin üle immutusvahendiga.
Ukselengiga läks seevastu kauem aega. Materjaliks oli ikka seesama 100×150 pruss.
Otsustasin olla kõva mees ja teha uksele mõeldud sooned (ei tule õige termin keelele) otsfreesiga. Sellega ma siis nikerdasin kaks tükki valmis kui avastasin, et sedasama saab palju kiiremini teha järkamissaega! Mul oli ju vaja ühtpidi 15 mm ja teisipidi 40 mm sisse saagida. Järkamissael jagus selleks nii võimsust kui lõikeketta sügavust. Lisaks jäi ka lõigatud serv siledam ja ilusam kui see, mis ma otsfreesiga suutsin teha.
Muidugi ei läinud kõik plaanipärasel. Millegipärast ei klappinud otsfreesi ja järkamissae mõõdikud, mistõttu tuli mul viimase lengitüki juures teha veidi käsitööd. Peitliga sain üleliigse puidu ära ning sobitasin lego kuivalt kokku.
Vertikaalsete postide täpse pikkuse saamiseks tuli ülemine ja almumine leng oma kohale asetada. Selgus, et ülemise paksus oli liiast ja ma saagisin selle sentimeetri jagu õhemaks. Lisaks tahtis kiilu kuju saada ülemise lengi vasakpoolne ots, mis muidu oma õnarusse ei mahtunud.
Jällegi otsustasin olla kaks sammu iseendast ees ja lengi ülemisele puule kaks vertikaalposti kohe külge kruvida. Nii poleks kinnitused väljaspoole näha jäänud. Aga võta näpust, nii ei õnnestunud mul lengi oma pessa paigutada. Ülemine puu oleks tulnud paikapanekul sügavale oma kivist pessa suruda aga külgekinnitatud post hakkas segama. Kruvisin siis ühe poole lahti ja sain nii lengi kenasti paika.
Maarja üritas erinevaid töövõtteid ja etappe pildile saada. Nende vaatamiseks klikka fotol.
Leng istub praegu kinni puukiiludega. Arvan, et lõpuni kinni võiks selle lasta mingi vahuga aga enne tahan sellele teooriale targemate käest enne kinnitust. Teine võimalus oleks lubjamört!
Eeskoja ehitamise materjalid ja moodus on endiselt lahtised. Täna turgatas pähe mõte teha hoopis puidust trepp. Sellele pole vaja mingit “patja” alla. Aga külgseinad jäävad ju ikkagi …
Järgmisena teen ära ukse. Võib olla käin homme sepa juures ja tellin temalt kaks paari väikesi hingi.
Maarjal oli täna ka üksjagu toimetusi. Kõigepealt pesi ta ära autokoorma musti nõusid. Juba see võttis tal pool päeva. Lisaks veel pisut riisumist, muru istutamist ja muid jooksvaid toimetusi. Kujutan ette ennast pärast seda nõudepesu, voodis lääbakil hinge vaakumas, pluss nädal taastumiseks!