Oleks te kuulnud Jarkko reaktsiooni, kui ma tegin talle teatavaks oma mõtte ukseleng fikseerida ja tihendada penosiliga!
Alustuseks soovitas ta mul, ei mitte kuu peale kerida vaid leng uuesti välja võtta ja katta väljastpoolt tõrvapapiga. Vastasel juhul mädandab kivist õhkuv niiskus puidu juba mõne aastaga. Praod tuleb tihendada takuga ja üle mätsida näiteks lubjamördiga. Siis saab asi hea!
Vahelemärkusena võin öelda, et lengi võtsin lahti ja katsin väljastpoolt tõrvapapiga reede pärastlõunal! Kuna ma pööningul vedelenud taku ära viskasin, tuleb seda nüüd kusagilt osta.
Et edasisi ümbertegemisi vältida, palusin Jarkkol tulla ja kelder koos minuga üle vaadata. Ta tuli täna hommikul ja koos sai tehtud selline plaan:
- keldri eeskoja seinad ja trepp tuleb lammutada, trepiosa ülemise astme välisservast vertikaalselt tühjaks kaevata;
- valada põrand ja soojustada penoplastiga;
- uued seinad laduda näiteks columbia kivist, mis võimaldab monoliitsema ja tugevama seinakonstruktsiooni;
- võimalusel laduda seinale vundament, kasutates selleks tugevamaid ja raskemaid fibo plokke;
- ehitada puidust trepp.
Kõige viimases etapis katab tekkinud miniatuurse eeskoja puidust kate. See tagab ka väiksemad temperatuurikõikumised keldris ja kaitseb vihma eest.
Eile õhtul tõi Jarkko kopp mulle ära ka teise tonni lubajmörti. Lähen 17. juunil Saksamaale ja tahan enne seda mördi ära kasutada. Seda enam, et seekord on mört vineerist kastis ilma kaitsva kileümbriseta ja kuivab seetõttu kiiremini.
Jarkkost on mul olnud palju abi! Ja tundub, et mitte ainult minul Ka Hendrikut Rõhul nõustab tema. Jarkkoga tõstisime välja Kõrsi käsikaevu, tema kopp on mul käinud kaevamas ja lükkamas. Isegi paar pistikut minu kodus on Jarkko pandud! :) Loodan, et mul avaneb võimalus talle kunagi tänu avaldada muud moodi kui ainult tehtud tööde eest rahaga tasudes.
3 kommentaari
Loen tasapisi ja huviga Sinu tegemisi. Endal ühe talumaja taastamisega elamiseks umbes pool teed seljataga.
Keldriga seoses mõned tähelepanekud.
Kas seda vee tungimist keldrisse ei saaks kuidagi lahendada enne trepi paigaldamist mõne drenaazitoruga? Mul õnneks seda probleemi pole. Küll aga pidin enne põranda tegemist välja kühveldama pool meetrit mulda – aegade jooksul ladestunud kartulite muld. Põranda tegin aga väljalõhutud maja ja sauna tellistest. Sai enda silmis päris kena ja funktsionaalne. Hoiab koos kiviseintega stabiilset niiskusreziimi ja temperatuuri.
Pisut üllatav on lengide kaitsmine tõrvapapiga. See materjal ei hinga. Eesti ajal kasutati spetsiaalse immutusega musta pappi. Midagi taolist nagu tänapäeva niiskustõkke plaadid.
Kui takku ei leia, saad sammalt vahele toppida (seda värskena, mitte kuivana!). Tegin endale sahvrist WC-dushiruumi ja sammal on imehea niiskusregulaator-soojustus.
Ja peaasi, ära lase ennast kommentaaridest segadusse viia. Niipalju kui vanade majade taastajaid, niipalju ka “ainuõigeid” õpetusi.
Tänud asjaliku kommentaari eest ja vabandused, et ma seda kohe ei saanud heaks kiita. Nüüd on see tehtud.
Kommentaarile vastasin eraldi postitusega 22. juulil (ehk siis täna). Postituse pealkiri on “Asjalik kommentaar”.
Muig :)
Tundub, et Jarkko on vist kogu Järvamaa talutaastajate hea haldjas :)