Eile võis Nahkanuial näha näomaalingutes ja kaitseväe vormi kandvaid sõjväelasi. Ei puudunud maskeeringutes maastikumasinad, relvad ning kaugemal võis kohati kuulda lausa paugutamist. Toimus Kaitseliidu Järva Maleva “Sügisõppus 2009”, mille teemaks oli:
- luurepatrulli tegevus vaenlase poolt hõivatud territooriumil
- jalaväekompanii kaitsel ja varitsuses
- sõdurioskuste, side-, pioneeri- ja esmaabi teadmiste kontroll
Lihtsalt öeldes oli väljas olevatel meeskondadel eesmärk Vaolt võimalikult väikeste “kaotustega” Ervitale Tõnni poe juurde jõuda. Neid takistasid kaitseliidu maastikumasinatel patrullid, kellega meil oli võimalus kohtuda ning kellele ma tahtmatult vähemalt ühe luuremeeskonna kätte mängisin.
Käisime Matiga mehi ja masinaid vaatamas (tema nägemus toimunud võistlusest on kujutatud eelmisel pildil) kui nad meie värava taga peatusid ning valvele jäid. Mehed olid väga sõbralikud ja käitusid meeldivalt. Mati sai isegi päris automaati enda käes hoida ja selle sihikust läbi vaadata. Tegelikult sai poiss sellest elamuse, mis õhtupoole väljendus enda näo vildikatega äravärvimises ja auguga vene kiivriga mööda tuba jooksmises.
Selle õnnetu kättemängimisega oli lugu selline, et ajal mil me patrulliga minu värava juures vestlesime, läksid Kure talu lähedal mingid mehed üle tee. Neid nägin ainult mina, sest seisin ainsana näoga Rõhu poole. Minu süütu küsimuse peale, kas tegemist on ka vastutegevuse meestega, põrutas üks masin gaas põhjas minema ja kutsus peatselt teise ka appi. Eeldan, et teed hooletult ületanud luurepatrull jäi minu tõttu mitmest piletist ilma.
Hiljem nägime veel üht luurepatrulli, kes lähenes Nahkanuia Abrami talule läänest üle põllu. Jooksime poistega vaatama. Siis oli juba Tommi ka kohal ja koos karjusid nad meestele “head aega sõjamehed”. Mehed naersid. Tuli välja, et tegemist on kohalike Vao (jahi)meestega, kes on samas ka kaitseliitlased. Sellest ehk ka pisut turvalisem rajavalik. Minna taheti üle Ervita raba ja ma loodan, et nad jõudsid vahele jäämata kohale, seda hoolimata sel hetkel Rõhu ristis valvanud kaitsetegevuse masinast.
Info sügisõppuse toimumise kohta sain ma Kaitseliidu Järva Maleva kodulehelt. Leidsin korraldajate sealt ka mõned tuttavad nimed. Nimelt ostavad Eesti (eliit)sõjaväelased endale tihtipeale saapad minu käest. Minu väike perefirma Hong Matkad OÜ vahendab Eestis Lundhags kaubamärgi tooteid, mille valikusse kuuluvad Scout nimelised vastupidavad jalavarjud. Scout saabastes on mitmel aastal võidetud maailma üks pikim ja raskeim militaarvõistlus Erna retk ning vähe on neid, kes Scout saabastest midagi kuulnud pole. Nii oligi korraldajate seas vähemalt kaks meest, reamees Raimo Merilo ja tagalaülem Lauri Lipp, kellele mul on olnud rõõm Scout saapad müüa ning kes on nendega väga rahul!
Allolev pilt on Eesti Reservohtitseride meeskonnast 2004 aasta ERNA retkel. Kaido Ruul, Raul Hindov (seisavad), Timo Suppi ja Tiit Riisalo (istuvad) võistlesid ühena kahest võistkonnast esimeste eestlastena ERNA-l Scout saabastes ning said II koha (samuti Scout’e kasutanud Scoutspataljon 2 meeskond sai esimese koha!). 2005 jäädi kümnendale kohale aga seejärel 2006 ja 2007 võeti I koht, ikka samade Scout saabastega. Suures osas tänu neile ongi Scout saapad Eesti sõjaväelaste hulgas nii populaarsed!
2 kommentaari
Sa andsid patrullile välja Koeru 5. võistkonna kus oli ka Tanel. Tanel arvab siin, et see ei olnud nüüd küll hästi tehtud ja läheb Sulle kalliks maksma :):):) Aga eks sõjategevuses tuleb ka sellega arvestada ning väheke ettevaatlikum olla ja kogemustest ju õpitaksegi.
1. Ma ei andnud kedagi välja. Seisime minu värava juures ja nähes Rõhu pool teel täiesti avalikku liikumist, küsisin, kas tegemist on nende meestega. Loomulikult ei olnud tegemist “omadega” …
2. Niimoodi sirge seljaga patrulli nina all teed ületades pole ime, et vahele jäädakse. Nii nagu mehed olid näha minu poolt, pidid kaks autot olema näha ka nende poolt. Luuramisega seal küll tegemist ei olnud.
3. Kohaliku mehena oleks vaenlase (eeldatavasti okupandi) territooriumil liikuv Tanel oma meestega võinud tulla kohalike (onu Marko) käest abi küsima. Oleksin teda aidanud ja patrullidest mööda juhatanud. Tema koperdas seltsimeestega selle asemel tee peal …
Tublid mehed need 5. võistkonna omad! Nalja nabani! :)