Sattusin vanade ajalehtede sirvimise hoogu ja vaatasin üle kõik 1929 aasta Järva Teataja numbrid, otsides sealt Koeruga seotud teateid ja uudiseid. Leidsin palju huvitavat aga kuna tulemas on jaanipäev, teen ülevaate sellest, milline nägi see Järva Teaja vahendusel välja 86 aastat tagasi. Pean mainima, et Koeru uudiseid võib leida pea igas Järva Teataja numbris, mis näitab, kui olulise keskusega oli tollal tegu. Ka 1929 aasta Jaanipäev kujuneb vähemalt kajastatuse poolest üheks Järvamaa suursündmuseks!
Esimese teate eelseisva ürituse kohta võib leida JT 14. juuli numbrist (lk. 4):
Jaanipäev Koerus suureks pidupäevaks
Jaanipäev, 24. juuni, saab Koerus suureks pidupäevaks. Vabadussõjas langenute Koeru kihelkonna mälestusmärgi püstitamise komitee poolt korraldatakse ilusas Aruküla kooli aias suurem pidu kontserdi, näitemüügi ja loterii-allegriga. Loosimisele tulevad põllutööriistad ja majapidamise tarbed. Aias on korraldatud peale selle igasuguseid lõbustusi. Muusika eest on hästi hoolitsetud, mängima tulevad Imastu invaliidide kodu pasunamehed.
Peo sissetulek läheb mälestussamba püstitamiseks. Suurejooneline pidu ja selle hea eesmärk peaks meelitama kogu kihelkonna peole, millega ka kauni kavatsuse läbiviimisele kaasa aidatakse, nii et mälestussammas juba lähemal ajal võib kerkida.
JT 18. juuni numbris ilmub juba toimuva suurürituse reklaam. Seda korratakse JT 21. juuni numbris kuid seal sekundeerib sellele veel ürituse kaalukust võimendav uudisnupp. Küllaltki oskuslikult kasutatakse emotsionaalseid argumente ehk siis müüakse lootusi ja ootusi tõe pähe!
Jaanipäev – Koeru suurpidupäev.
Koeru kihelkonnal on kindel tahe oma tänu- ja aukohust vabadussõjas langenute kangelaste vastu täita. Selle kavatsuse läbiviimiseks korraldatakse jaanipäeval, 24. juunil Koerus, Aruküla ilusas koolipargis suuremad pidustused. Pidukõnega esineb rahvasaadik A.Jürman.
Nagu kohapealt ja naaberkihelkondadest kuulda, valitseb igalpool elav huvi pidustuste vastu, nii et jaanipäeval Koerus igatahes rahvamurd on. Ka taevataat on hea ettevõtte vastu igatahes armulik hea ilma andmisega.
Tänu oskuslikule turundusele õnnestub pidu üle ootuste hästi ja on väärt pikemat kajastust JT 28. juuni numbris:
Koeru suurpidu õnnestus üle lootuste.
Üle sajatuhande sendi ülejääki mälestussamba püstitamiseks.
A.Jürmani sütitav pidukõne.Jaanipäeval võis Koerus näha rahva kokkuvoolamist, millist maal ette tuleb harukordadel. Umbes kolmetuhandelise inimhulga kokkutõmbajaks oli ilusas Aruküla pargis vabadussõjas langenute mälestussamba heaks korraldatud suurpidu. Taevataat oli armuline ja annud ilusa ilma, mis kõigiti peo heaks kordaminekuks kaasa aitas. Koos ei olnud mitte üksi oma kihelkonna inimesed, vaid piduvõõraid oli ilmunud ka kaugemalt. Tulvil autod puistasid alatasa uusi juurdetulijaid ja nii kestis see õhtuni.
Pidupaiga läheduses oli otse kui rahvaste rändamine. Alevikust pargini oli piduvõõraid vedamas veoauto. Priisõidu võimalus kasutati rohkesti.
Sütitava peokõnega esines Järvamaa rahvasaadik A.Jürman, kutsudes lõpuks üles kõiki kaasa töötama ja toetama vabadussõjas langenute Koeru kihelkonna kangelaste mälestussamba püstitamiseks. Kõne lõppes sadadest suudest vaimustusega lauldud “Eestimaa mu isamaa”.
Põliste pargipuude all lõbutses tihe rahvahulk õhtuni. Muusikalist lõbu pakkus Imastu invaliidide kodu tubli orkester. Tihe rahvasurumine oli käimas loterii-allegrii loosikastide juures. Välja oli pandud ka võiduväärt asja – põllutööriistad, majapidamistarbed jne. Puie alla oli kaetud ka nägus einelaud. Kehakinnitamise võimalust kasutati rohkelt ja nii oli einelaud peo lõpuks täiesti kuivaks söödud-joodud.
Õhtul tehti veel valgustatud aias jalakeerutust. Rahvast oli ikka rohkelt. Mõnus olemine kestis hommiku valguseni.
Üldiselt õnnestus pidu paremini üle igasuguste ootuste. Nii võib vääriline mälestusmärk Koeru kihelkonna kangelastele kerkida juba lähemal ajal. Peo üldsissetulek ulatub ligi kahesaja tuhandeni.Ülejäägi kohta puuduvad praegu veel täpsed andmed.
Negatiivse tooniga krimiuudised kaklustest ja pussitamistest, mis muidu Koerule, eriti selle laadadele iseloomustavad, nii selles kui järgmistes JT väljaannetes puuduvad. See võib viidata kohaletulnud rahvahulga kõrgele moraalile või siis soovile hoida seda ettevõtmist avalikkuse jaoks positiivses valguses.
Tagantjärele seda kokkuvõtet koostades selgus, et avaldatud materjali oli vähem kui seda ajalehti vaadates tundus! Mis omakorda viitab heale planeerimisele ning läbimõeldud turundusele. Küllap see näis niimoodi ka toonasele lehelugejale.
Ma ei oskagi öelda, kas Koerus 2015 aastal jaanituld tehakse, kus seda tehakse ja mis sellega kaasneb. Pole reklaami näinud. :) Ilmselt toimub midagi Ervital, kus jaanitule traditsiooni on ikka au sees hoitud. Ja kindlasti kodudes.