Vana Järva Teataja vahendab põhjalikku juhendit kuidas jahutada suvel piima. Muu hulgas on nimetatud ka “kõige odavam ja praktilisem piima jahutamisviis: jahutamine külma vee kastides või tünnides. Jahutuskaste võib teha kas tsement-betoonist või laudadest.” Lisatud on ka joonis eeskujulikust piima jahutamise kastist, kus on mõeldud nii vee peale- kui äravoolule. Noppisin selle uudise üles Kördi elumaja kõrvalt avastatud betoonist jahutuskasti postituse tõttu. Kui tegemist ikka on jahutuskastiga, tekib küsimus veevahetuse kohta alltoodud artikli kontekstis. Kas äravool toimus “loomulikult” ehk üleliigse vee äravoolu tulemusel üle kastiserva? Kas vee pealevool toimus samuti loomulikult ehk vihmade ajal (kast paiknes enam-vähem räästa all)? Või ämbritega? Kasti asukoht on selles mõttes ideaalne, et see jäi kogu päevaks maja ja tuulekoja varju.
Milvi mainis, et sealsamas elumaja ja lauda vahel toimus vene ajal lehmade lüpsmine. Selleks oli kohe olemas lüpsimasin, mis toimis iseseisva jõuallika (generaatori!?) pealt. Lehmad jäid ööseks Kördile okastraadiga piiratud alale. Julgen siiski arvata, et kast on vanem kui nõukogudeaegsed lüpsikorrad ja kuulub pigem Wirth’ide pere arsenali.
2 kommentaari
Ma olen siin-seal näinud eestiaegseid kiviseintega piimajahutusruume, kus vann asub maapinnast kõrgemal. Kas neil ka äravoolukork on, seda pole tähendanud. Võimalik, et konkreetse augu puhul valati lihtsalt vett peale (külm vesi vajub põhja ja soe jookseb üle serva välja). Joonis näitab ju praktiliselt sama- külm vesi liigub alla ja üleliigne soe vesi voolab pealt ära. Maapind on siinkohal kindlasti boonus, sest hoiab vanni omakorda soojenemast. Kuskil Järvamaal olen kohanud ka võlvkeldris asuvat jahutusvanni, aga täpset asukohta enam ei mäleta. Igatahes on see huvitav “tükk” meie maarahva ajalugu!
Piltide peal on üks vahva joonis, kus on analoogsete piimajahutite skeemid:
http://osta-ee.postimees.ee/ew-kahkva-piimauhisuse-arveraamat-rapina-voru-polva-76445745.html?_src=search