Mul on pakkuda kaks halva kvaliteediga fototõendit meie kartulimaad külastanud metsseast. Arvan, et tegu oli üksiku isendiga, muidu poleks tagajärjed olnud sedavõrd süütud, sisuliselt olematud. Fotod tegin üleeile, siga käis eelneval ööl. Samal päeval komandeerisin koera ööseks kuudiga kartulimaa otsa, kus ta ka möödunud aastal valvas. Lisaks värsketele sea jälgedele olen leidnud kangelase eest ja majale lähemalt ka kährikute rõvedalt haisvaid hunnikuid, loodetavasti hoiab koer neid pisut tagasi.
Sigade või sea külaskäigust veel niipalju, et ma ei oska öelda loomade tulekusuunda. Jäljed olid nii maja pool hernepeenras kui ka Kördi pool, vastu nisupõldu, kus oli meetrijagu vagu üles tuhnitud kuid jäetud kartulid puutumata! Ilmselt liiguti piki teed, sest ka Kördi oli kohati üles tuhnitud.
Meie maja on sel aastal ümbritsetud nisust, mis teatavasti sigadele eriliselt meeldib. Üleeile õhtul käis jahimees olukorda vaatamas ja ütles, et Seljamäe pool servas, metsa ääres on juba korralikult matti võetud. Eks me peame ka valmis olema nendeks olukordadeks kus siga eneselegi ootamatult oma nina nisupõllust maja juures välja pistab.
2 kommentaari
Me panime ükshetk kartulipõllule piiksuva mutipeleti. Kas tegu on õnneliku juhusega, või ehk nad tõesti pelgavad võõrast heli, on raske öelda. Samas 150m eemal prooviks tehtud söödaplatsil on nad hiljaaegu käinud ning samuti olen üksikut kuldiga naabri koera hädakisa peale teeservas kohtunud. Võta näpust…
Nisu neile tõesti meeldib, aga samas on nad ka uudishimulikud ja soovivad kindlasti ka värskemat vaheldust.
Piiksuva mutipeleti idee on hea, proovin selle ise ka ära.