Täna toimus järjekorras 34. Paide-Türi rahvajooks. Teist aastat järjest osales distantsil Kirna-Türi (6,3 km) kolmeliikmeline Nahkanuia meeskond, kooseisus Miko Mattis, Maarja ja Marko. Lisaks lõi meiega kampa minu õepoeg Tommy Tristan.
Maarja treenis jooksuks vahelduva eduga kaks pikka nädalat. Kartes kiiret kustumist, liitusin tema treeningprogrammiga esmaspäevast. Meie distantsid olid lühikesed ja kulgesid läbi õhtuse Nahkanuia-Rõhu suhteliselt rahulikus tempos, peaaegu jalutades. Isiklikult sain mingi füüsilise ettevalmistuse ning arusaamise, et hea tundega lõpetamiseks pean suutma joosta sellise tempoga, mis võimaldab rahulikku hingamist. Möödunud aastal puhkisin Tolli tänaval nagu vedur ja olin juba linna piiril sisuliselt kustunud, finishis surmväsinud. Sel aastal midagi sellist ei juhtunud. Päris värske ma lõpus polnud aga suutsin oma jala peal vabalt supiköögini jalutada.
Kuigi kohtades toimus väike tagasiminek, mille panime üksmeelselt kehva stardikoha arvele, suutsime aega ca 30 sekundi võrra parandada. Asi seegi. Järgmise aasta eesmärgiks sai mahtuda 35 minuti sisse. See peaks olema teostatav eesmärk kui võtta ennast piisavalt varakult käsile.
Finisheerisime järjekorras Mati, Tommy, Marko ja Mann. Millegipärast on esialgsetes tulemustes Tommy Maarjast tagapool aga ma võin vanduda, et ta oli minustki ees. Siin on tulemused:
Raja ääres elasid meile kaasa Matilde, minu ema, õde ja õetütar; Maarja poolt õde Laura pojaga! Paar pilti said Instagrami vahendusel üles, panen siia veel kaks uut ja ühe vana.
Kõige lõppu üks foto Järva Teataja galeriist,kus ka meie peal oleme:
