Minu abikaasa on …

… salaalkohoolik ja ahelsuitsetaja. See selgus hiljaaegu! Nimelt korjasin mitmel oma jalutuskäigul Vardja teelt üles suitsukonisid ja -pakke, jõe äärest aga õllepurke. Esimese hooga kahtlustasin muidugi jõe äärde suunduvaid kalamehi ning teed kasutavaid jahimehi. Kuid kuna mõlema grupi esindajad vandusid sisuliselt käsi piiblil, et nemad hoiavad loodust ning enne lasevad enne oma jäseme maha raiuda kui sellel loodust reostada, jäi vaid üks variant.

Mis oli ka ülimalt loogiline, sest Maarja käib jooksmas ja teinekord näen teda suundumas metsa poole. Küllap sporditegemise kattevarju all need suitsupakid ja õllepurgid tühjaks tarbitigi. Kuna naisel minnes midagi kaasas polnud, kahtlustan, et alkohol ja sigaretid olid tal metsa peidetud. Roomasin küll metsa all peidikut otsides ringi aga salakohta ei leidnud. Õnneks oli abikaasa oma kattevarjus nii kindel, et ei pidanud oluliseks oma tegevuse jälgi peita ja nii ma ta paljastasingi.

Olin pettust avastades esialgu nõutu. Miks tal oli vaja seda varjata? Eestlane on oma tegemistes vaba ning minul pole mõtteski seda mõtteviisi muuta. Lisaks meeldib mulle looduses liikudes ka seal ennast hõivatuna tunda, mistõttu pole mul midagi selle vastu kui oma jalutuskäikudel pean tihti kummardama ja maast prügi korjama.

Nüüd kus asjad on sirgeks räägitud, olukord muidugi muutub. Tõime ATV-ga Manni peidiku koju ja edaspidi rändab tühi taara otse prügikasti. Eks ma pean endale jalutades nüüd mingi muu kõrvaltegevuse leidma, sest kuigi Vardja teed kasutatakse pidevalt ka tulevikus, olen kindel, et need mehed ja naised ei viskaks sinna prügi ka siis mitte kui seda nõuaksin.