Mati pidi täna hommikul rattaga kooli minema. See teeb edasi-tagasi umbes 17 kilomeetrit ja pole ime, et poiss selle üle õnnelik polnud. Aga läks siiski ja leidis eneses jõudu meile naeratada.
Arvestades hiigelsuuri kotte, mida tänapäeva koolilapsed peavad enesega kaasas vedama, muretsesin talle möödunud nädalal pakiraami ja selle külge kinnitatava suure korvi ühe koti paigutamiseks. Arvasin, et ta pelgab seda aga võta näpust. Niimoodi on tegelikult väga mugav liikuda ja mul on hea meel, et poiss sellest aru sai. Korvi on muuseas väga mugav ühe nupuvajutusega pakiraami küljest eemaldada ja käe otsa võtta, mis teeb selle eriti ihaldusväärseks näiteks neile, kes rattaga toidupoodi külastavad. Mina ostsin oma Veloplus kauplusest Tallinnas.
Tagasi koju jõudsime Matiga ühel ajal, kell 18. Tema tuli oma värskelt väljaväänatud ja valu tegeva hüppeliigesega jalgpallitrennist ja meie tüdrukuga Tallinnast arsti juurest. Kõigil oli pikk päev.