Kuigi aeg pole selleks parim, tegin mais korda mitmeid aastaid meie krundil laiutanud kiviprügi mahapanekukoha. Kivihunnikust sai õuetee, mis otseselt ei kuhugi kuid kaudselt avab võimaluse kunagi tulevikus pääseda autoga lähemale Kangelase asundustalu vundamendile, mis iganes seal ka ei paikneks.
Töö tegija leidsin juhusliku vestluse kaudu ühe jõele suunduva kalamehega. Järva-Jaanist pärit Alvar lubas tulla kohale ja töö ära teha. Kuigi kooskõlastamised tuleku aja osas võtsid aega ning kõik ei sujunud lõpuni päris plaanipäraselt, saime mai seisuga töö tehtud. 19.05 saabus 25 tonni killustikku ja 24.05 oli kohal väike kopa moodi asjandus. Töö sai tehtud ühe pika päevaga, mille jooksul pidin korraks ka Jarkko abi paluma. Aitäh talle! “Haljastuse” lõpetasime Maarjaga ülejärgmisel päeval.
Päris ühele poole me projektiga siiski ei saanud. Killustikku oli küll palju aga mitte nii palju kui oleksin tahtnud. Aga sellest pole midagi. Vibraga tampisime killu kinni ja lasen sellel nüüd kuu või paar seista. Sügisel toon peenemat fraktsiooni peale, tasandan, taon kinni ja peaksin tulemuseks saama ideaalse tee.
Minu lugupidamine ka Alvarile, kes tundub, et jäi oma lubadustega hätta kuid pidas siiski sõna ning tegi töö vaatamata asjaolude muutumisest tingitud kahekordsele ajakulule kokkulepitud hinnaga ära.
Lisan lõppu Flickr kontole üles laetud fotoseeria tee tegemisest ning video sellest kuidas õigel ajal (pikk kuivaperiood) ja kohas (20 tonnise teerulliga tasandatud muruplats) on Nahkanuial siiski võimalik ka suur auto ümber keerata. Tuleb muidugi tunnistada, et mitu korda nii teha oleks tähendanud ka selle muruplatsi rikkumist.
