Viimane puhkusepäev algas voodis olles hiirelõksu klõpsuga köögist. Kaks päeva tühjana seisnud lõks sai oma esimese ja kahjuks ka viimase ohvri. Sest mingil kummaliselt põhjusel ei suutnud ma teist korda lõksu päästikut fikseerida, mistõttu polnud sellest mingit kasu ning prügikasti presskannu kõrvale see rändas.
Sellise isa leidsid hommikul naine ja lapsed köögilaua taga istumas. See pole mul esimene kord tagurpidi särgiga esineda, viimati olin lausa kontoris ja valmistusin koolitust läbi viima.
Ma ei teinud Maarja ees saladust, et oma viienda puhkusepäeva hommiku veedan toas arvuti taga, tegeledes peamiselt oma hobiga ehk vanade fotodega. Piltide skanneerimine, varundamine, tuvastamine ja lõpuks ka ülespanek on aeganõudvad tegevused. Teinekord on pooletunnise pusimise järel olemas vaid mõnest lausest koosnev kaastekst fotole. Lõpetasin toas 11 paiku, et minna kolmandat järjestikkust päeva põletama … Puhkusepäevik – 5. päev
Ei teagi kohe millest alustada. Ehk sellest, et hommikul käis meie üleeile ostetud odavast presskannust läbi krõps ja lõunal ilutses kannu all kohviloik, märk sellest, et selle kannu koht oli prügikastis juba enne ostmist. Kahjuks ei ole mul lugejale anda kannu marki, et nad oskaksid sellise toote soetamisest hoiduda kuid soovitan lähtuda põhimõttest “odav ei võrdu … Puhkusepäevik – 3. päev
Järjekordne tuisune puhkusepäev hakkab õhtusse jõudma ja pean tunnistama, et millegi peadpööritavaga ma täna hakkama ei saanud. Rahulikult ja mõnusas meeleolus alanud päev kiskus juba hommikul “tänu” Hinckusele viltu.
Täna algas mul ametlikult puhkus. Kõigest nädala aega aga siiski puhkus. Alates möödunud aasta novembrist olen puhanud nädala suvel ja nüüd on käes teine nädal. Mõtlesin, et vahelduse mõttes pean “puhkusepäevikut”. Et mis ma siis seitsme päeva jooksul ära teen või ei tee. Tegelikult oleks vaja mõlemat.
Võtsin nädala puhkust, sest tundsin, et vajan seda. Lisaks vajasid mind ka mitmed kodutööd, mille jaoks palgatöö kõrvalt lihtsalt piisavalt aega ei jagunud. Kunagi ehk kirjutan sellest pikemalt aga tundub paradoksaalne, et nende “kodutöödega” hakkasaamiseks tuleb kasutada kallihinnalist puhkust, mis peaks olema vaheldus igasugusest rutiinist. Aga see selleks, mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Tänane … Puhkus
Nahkanuia naised on siis ametlikult Egiptimaalt tagasi. Nende reisi jääb meenutama kolm ja poolsada turistiklõpsu, mille paremat osa saab näha siinsamas. Muid muljeid vahetage otse, kohvi ja koogi kõrvale. Nii on lihtsam. :)
