Loomad koduõuel

Istusime perega köögis ja ….

Alustan uuesti, hingeldades.

Olin just saanud postituse neli esimest sõna paberile kui naine tuppa tuli ja ütles, et tee peal on üks loom. Nii naine kui olukord meenutas filmi “Laanetaguse suvi”, kus pereema filmi lõpus Fred Jüssi poolt mängitud peremehele sõnumi metsas kuuldud hunitdest toob. Võib olla ainult selle vahega, et minu naine ei tundunud nii hirmunud olevat.

Teel olev loomake oli ilmselt kährik. Kuna ma olen kährikut kohanud Nahkanuial korra, oli mul raske selles küürakas loomas teda ära tunda. Suuruselt küll aga kuju poolest oli tegemist kääbuskasvu hüääniga. See on juba teine õhtu järjest, kus see elukas maja juures kolab! Eile läksin pimedas pissile ja samasugune kogu pani maja eest putked. Ajasin teda küll pisut maad joostes taga aga loom oli kiirem. Kuulsin ainult jalgade padinat, mille järgi langetasin lõpliku otsuse, et tegemist polnud kassiga. Täna kihutasin Kördi poole suunduvale kährikule jalgrattaga järgi. Kui ta poleks üle kraavi hüpanud, oleks mul olnud võimalik hea tahtmise olemasolul talle rattalt selga viskuda. Igatahes võttis äkkspurt ja tagaajamine mind hingetuks.

Küllap pean nüüd uuesti ümber hindama meie prügikaste revideerinud olendid. Kui ma alguses kahtlustasin rebaseid / kasse, seejärel vareseid, siis nüüd olen üpris kindel, et tegemist on kähriku(te)ga. Olles kord kilekotti pakitud olmeprügist endale maitsva toidupala leidnud, tulevad nad tagasi sama kogemuse järgi.

Aga tänaõhtune loomafilm algas köögis istudes ja moosisaia süües. Umbes kell pool üksteist. Mööda krundi põhjapiiri ilmus kruusateele kõhn rebaseisand. Või oleks pigem õige öelda noorsand. Võttis kursi Rõhule ja läks. Kohe seejärel ilmus lauda vundamendi taha majast idas üksik metskits. Arvan, et tegemist on sama loomaga, keda võib Nahkanuial kohata pea iga päev. Vahest on ta Aabrami kinnikasvanud aias, teinekord jälle Karjamardi krundil. Laupäeval sõi ta näiteks Kördi taga lagedal heinamaal. Tulime siis äiaga Haavalt. Noh ja “i”-le pani punkti kährik.

Matile mõjusid kolm üksteise järel ilmunud metslooma pisut hirmutavalt, sest ta hakkas kohe Paidesse tahtma. Praegu ta juba magab. Võtan ta ööseks enda juurde, sest muidu ronib ta Maarja voodisse, kus “kolmas” on pisut liiast.