Rukkirääkudega on Eestis lood pahasti! Kui ma mõni aeg tagasi kirjutasin, et see on nii ka Nahkanuial, lasin ennast naabrimees Kaljul pehmeks rääkida. Tulevad hiljem jms. Eks uppuja haarab õlekõrrestki ja mul ei ole seetõttu endale midagi ette heita. Tahaks ju niiväga uskuda, et kõik on hästi.
Laupäevases Eesti Päevalehes on artikkel “Rukkirääkusid jääb heinamaade kadudes Eestis järjest vähemaks“. Selles tõdetakse, et “toetuste najal toimuv põldude pealetung ja mürkidega pritsimine jätab räägud elupaigata”. Tuleb välja, et söötis põllud, ilmselt sellised nagu ümber Kõrsi selle aastani laiusid, mõjuvad rukkiräägu asurkonnale hästi ja maade harimine halvasti.
Ma ei tea mis täpselt mõjub Nahkanuia rääkudele! Meil siin rääksus näiteks eile õhtul ainult üks crex-crex ja kindlasti oli neid rohkem eelmisel aastal. Kui see on nii, pidi kohaliku asukonna allakäik algama juba eelmisel ja ehk isegi üle-eelmisel aastal. Tegelikult just siis, kaks suve tagasi, said Nippi põllud esmakordselt ära niidetud. Ei tahaks uskuda selle tookordse niitmise pöördumatutesse tagajärgedesse. Aga kui nii, olen ju rukkirääkude harulduseks muutumises ise süüdi.
Äkki saan ma olukorda veel parandada!? Peab mõtlema ja tegutsema.