Võib olla kõik ei teagi, et minu pere on suurem kui üheliikmeline! Ja need, kes seda isegi teavad, ei pruugi omakorda teada, et ka ülejäänud pere Nahkanuial olles millegagi tegeleb. Vähemalt ei ole nende tegevus siin blogis liiga tihti kajastatud! Minu viga!
Tegelikult poleks Nippi Kõrsi ilma Maarja, minu abikaasata see mis ta täna on. Kuigi tuleb küll tunnistada, et vahest on tast rohkem tüli kui kasu (nagu näiteks siis kui ta aeda niitmist segavaid pojenge istutab), annab ta siin olemisele kõvasti vurtsu juurde. Kui üksikasjad kõrvale jätta, klapime kenasti. :) Seepärast mõtlesingi, et kirjutan vahelduseks hoopis sellest, millega Maarja hakkama sai.
Oleks ja kindlasti ongi igav lugeda päevade kaupa sellest, kuidas edeneb müüri ladumine, muru niitmine, keldri kaevamine ja teab mis. Elu on palju enam kui probleemid tüütu tehnika või tehnilised üksikasjad mõne juurdeehitusega seoses! Parem siis juba kodu- ja aiakaunistusest!
Minu õepere on tuntud oma päikese ja muruarmastuse poolest. Seepärast likvideerisid nad mõned päevad tagasi oma koduõuest kiviktaimla. Ja oli üsna loomulik, et sealt väljavõetud taimed sokutati meile. Meil on ju 11 hektarit maad! Mitut erinevat sorti lilled ja isegi paar põõsast. Eile said need maale veetud ja tehtud ka mõned korraldused nende mahapanekuks nagu näiteks Maarja ema kohalekutsumine.
Suurem osa taimedest mida ma ei tunne istutati keldri peale. Minu kartus, et naised ennast läbi keldri võlvlae sinna sisse kaevavad osutus põhjendamatuks. Nüüd näeb kelder oma uue soenguga välja nagu ühele poole viltuse (tutiga) baretiga tüüp. Loodan väga, et kõik mis sinna maha pandi ka kenasti kasvama läheb, sest see puuke keldri lael on minu arvates väga ilus.
Ülejäänud juurikad ja roheline kraam leidis endale koha sauna kõrval ja kuivati müüri ees. Üks puuke pandi kasvama ka elumaja loodenurka.
Lisaks istutustööle ja uue kiviktaimla rajamisele jagub mul kiidusõnu ka tänasele lõunasöögile, mis oli tehtud Neili toodud metskitselihast. Lisaks keedetud kartulid, juurvili. Mis sa hing veel oskad tahta!