Juhusliku telefonikõne peale koduloouurija Vello Kallasele sain kutse ilmuda aukülalisena kohale Karinu tuttuue külamaja avapeole. Tundus olevat näotu kutsele ära öelda, seda enam, et oli kange soov näha milline see meie vahetus läheduses valminud uus küla süda välja näeb. Pakkisime ennast Matiga piduriideisse ja läksime.
Pidu oli meie kohale jõudes täies hoos. Rahvas lõhkus tantsu keerutada või siis ajas lauade ümber head-paremat näost sisse. Pole vaja vist öeldagi, et nii soliidsel peol muidu tavapärast alkoholiga liialdamist mina ei täheldanud. Napsu oli laudadel piisavalt aga elevus oli siiski tingitud projektirahadega valminud uuest külamajast, mitte kesvamärjukesest.
Rääkida ma selle lühikese aja jooksul, mil me Matiga kohapeal viibisime, eriti ei saanud. Külalisesineja Toomas Anni üürgas laulda ning tänu võimendusele tuli kaasrääkija poolt öeldu tema huultelt välja lugeda. Sain siiski aru, et päris probleemivabalt uus kooskäimiskoht ei valminud, nagu ikka oli kiibitsejaid ja muidu kahtlejaid. Vello näis väsinud ja seda ta küllap oligi. Rahad maja tarbeks välja ajanud MTÜ Karinu külaselts KARAME juhtfiguurina on see tema ja kohaliku kogukonna aktiivi jaoks olnud paras ponnistus.
Mis ma uuest külamajast arvan? Mina kui teada tuntud külamajade skeptik. Arvatavasti täiesti subjektiivsetel põhjustel olen tänaseks viibinud vaid ühes külamajas, kus mulle tundus, et oli elu. See oli ja on Kõue Rahva Maja. Küllap on neid veelgi aga mina pole selliseid enda tarbeks veel avastanud. Et üks külamaja ennast õigustaks, peavad selle tegijad pakatama ideedest ning suutma need ka ellu rakendada. (Mina näiteks ei suudaks ja ei pusi seepärast ka külamaja projekti kallal.) Lisaks on vaja aktiivsete inimeste tuumikut, kes kõik ühe asja ehk tinglikult “oma küla” eest väljas on. Mida suurem on kogukond, seda väiksem on tõenäosus leida sellised inimesed, sest identiteet ähmastub.
Täna nägi Karinu külamaja välja nagu klassika – suur saal suurürituste tarbeks ja raamatukogu. Tunnen Vellot piisavalt ja tean, et ta on tubli mees. Aga kas sellest piisab? Mina omalt poolt soovin KARAME (Karinu, Ramma ja Metsla küla) rahvale jõudu ja edu, et miljon kulutatud projektikrooni läheks asja ette ning ühendatud küladele tekiks uue külamaja näol inimesi ühendav lisaväärtus. See ei olegi niisama ülesanne! Küll saate näha.
Lõppu lisan Matiga kahasse tehtud fotoseeria. Iga pildi all väike pildiallkiri.
Selline näeb välja Karinu uue külamaja saal. Lihtne ja soliidne, täna veel laenatud laudade-toolidega.
Nahkanuia mehed istusid peoperemehe lauas. Esiplaanil kingituseks toodud purk NN meega.
Peorahva meeleolu küttis kuumaks Toomas Anni.
Nahkanuia taat naudib pidu.
Selles Mati tehtud pildis on pisut omaaegset näärirõõmu. Just selliseid rõõmsaid, valgusküllaseid ja oodatud üritusi soovin ma Karinu külaseltsile.
Huvitav küll kui kaua EL suudab meie maaelu ise seda hävitades rahasüstidega toetada? :) Loodetavasti on nende rahakott põhjatu, sest Eesti maaelu seda pole.
1 kommentaar
aukülalised :)
Jaksu ühist asja ajada ka minu poolt Metsla-Karinu-Ramma raffale!