Avastasin oma faile sorides sealt ühe Koeru Kaja artikli, kus juttu on minu vanaisa Erich Schwarzsteini sünnikodust. Tema kodutalu Tõnu on üks kahest veel püstiseisvast talust Jõekülas. Koeru Kaja käis Jõekülas 1996 aasta märtsikuus ja juttu aeti minu vanaisa venna Evaldiga.
Koeru Kaja nr. 26 märts 1996
Jõekülas
“Kõige viimase talu nimi on Võlingi, vahepeal on Vahelaane talu varemed, seal on peremeheks Endel Holm (67), kes elab Hagudis. Meie talu nimi siin kurve peal on Tõnu. See maja on ehitatud kuuekümnendal aastal. Elektri saime eelmise aasta augustis tuppa. Nüüd on hea, vajuta aga nuppu ning valgus toas ja televiisorit saab ka vaadata.” Jõekülast Tõnu talu peremees Evald Schwarzsteiniga (71) on hea juttu ajada. Saan teada kauge küla uudiseid: Jõeküla algab Sopa talust, et siin on olnud 9-10 suitsu ja et nüüd on üks jäänud. Selle viimase talu silla juures ostis Marko Roostik suvemajaks.
Tõnu perenaine Lehte Liivapuu (59) käis ennemalt Ervital öövahi ametis. Kaks poega sündisid kuuekümnendatel aastatel. Nad elavad nüüd Tartus. Lapselapsed ei taha väga siin külas käia, kurdavad, et sääsed tegevat liiga. “Poisid käisid omal ajal Liusvere koolis (30 km)1 .” Koolibuss tõi nad Tõiveresse, see on siit 3 km. Ma ise olen alguses Aruküla koolis käinud, hiljem lõpetasin Tapiku kooli. Tapikule poodi on siit 8 km. Päinurme on 12 km ja Ervitale pensioni järele tuleb käia 14 km.” Küsin, kas loed end ikka Koeru valla meheks, kas vallaisandaid tunned? “Ikka Koeru valla mees eluaeg olnud. Siin sündinud, siin kasvanud. Vanemad puhkavad Koeru kalmistul. Ei, valla juhte küll ei tunne,” muheleb peremees. Evald Schwarzstein peab jälle vanemate talu. Maad on 42 ha, sellest põldu üle 18 ha. Loomi on siin alati peetud. Jahimees ja kalamees on ka Evald alati olnud. “Ennemalt hoidsid talitee Udeva traktorid lahti, nüüd käib Lagenõmm siin oma traktoriga. Siin oli enne sõda suur tee ja palju liikujaid. Kui venelased 41. a. taganesid, siis lasid nad silla õhku,” jätkab Tõnu talu peremees. “Sakslased tulid siia nii Koeru kui Tapiku poolt korraga, nii et venelased jäid siin Jõekülas kotti. Hiljem ehitasime ise puust purde üle jõe, sovhoos ja metskond andsid materjali. Nüüd on sild üle jõe lagunenud ja auke täis. Suvel käib siin palju kalamehi: iga päev autod vuravad, mõni on eksinud, mõni küsib teed üle jõe. Üle jõe saab ainult jala või jalgrattaga minna. Ennemalt liikusin ka mootorrattaga. Sovhoosi hobune oli vahetevahel meie käes.”
Maategemine on nüüd raske, masinad ja küte kallid, siia pikk maa sõita. Kas siit ära minna pole kunagi tahtnud? “Ei, ei ole tahtnud,” vastab muhelev peremees optimistlikult. “Kuhu siit ikka minna, nüüd veel elekter ka sees!”Nii elatakse valla ühes kaugemas nurgas. Evald Schwarzstein oli mõnus, meeldiv vestluskaaslane. Perenaine Lehti oli parajasti kodunt ära Tartus poegadel külas.
Jõeküla küla viimane põliselanik, Evald Schwarzstein sündis 3. detsember 1924 ja suri 10. jaanuar 1998. Minu vanaisa-vanaema fotoalbumis pole Tõnu talust säilinud ühtki fotot! Kui keegi saab siin aidata, andke teada! Tasu on kuninglik! :)
Tõnu talus käis külas
Mart Raudsepp
- Märkus: Huvitav, millisest koolist on jutt? Kus asus Liusvere kool, mis jäi Jõekülast 30 kilomeetri kaugusele? Liusvere asub Jõekülast põhja sõita 10 km. Tõivere jääb lõunasse. [↩]
5 kommentaari
Veel Schwartzsteinidest lisaks Evaldile ja Erichile…
…August Schwartzstein Väinjärvelt on 12. aug. 1941. a punaarmee poolelt enam kui 1000 eestlase seas sakslaste poole üle jooksnud.
Järva Teataja , 26. aug. 1941, lk. 2
Väga hea viide! Vaatasin, digiteeritud ajalehtede seas seda numbrit veel pole aga loodetavasti tekib või saan selle mujalt.
Siiski on see number digiteeritud ajalehtede seas olemas:
Järva Teataja, 26. aug., 1941, lk. 2,
“Järvalasi saabus koju. Major Sander jutustab enese ja 1000 eestlase pääsemisest”, artikli lõpuread.
On tõesti! Ma otsisin 12. augusti numbrit ja seepärast ei leidnud.
Kui kellelgi on huvi seda artiklit lugeda, klikkige siia!
Evaldi ja Lehte pojad Karl ja Toomas käisid Lustivere( Liusvere) koolis