Selle rubriigi seemneks, mis kunagi loodatavasti kajastab Nahkanuia Nipi talu köögis valminud toite, panen üles foto üleeilsest õhtusöögist, mis nagu ikka maitses vaatamata oma lihtsusele suurepäraselt.
Praetud peekon, võiga makaronid ja piim. Segu, mis minu taldriku servas ilutseb on tegelikult praetud paprika, sampinionid ja kuubikuteks lõigatud peekon. Kusagile lauale jäi veel värsket salatit aga ma ei mäleta sellest midagi, sest õige eestlasena on minu peatähelepanu lihakäntsakal.
Mõeldes Eestis elamise plusspoolele, on selleks kindlasti kodumaine toit ja selle valmistamise ning tarbimise viisid. Naturaalne, oma külast kogutud mesi, kodune punasesõstra-, mustasõstramahl, õunamahl, koduahjus küpsenud leib, kama, kodumetsast korjatud seened ja muud metsaannid, õunad, lihasaadused naaberkülast või maja tagant metsast, tibukollase rebuga kanamunad, kartulid maja tagant, till, porgand, redis, herned aiamaalt jne., jne. Kuigi see “oma” on viimase aja mahe- ja muu isekasvatatud toidu hulluses minu arvates mõistena pisut devalveerunud, on samas tegemist üha harvemini esineva nähtusega teist tõsist haigust, standardihaigust, põdevas maailmas.
Ma mäletan sõpruskooli külastust millalgi 90-ndate alguses. Tegemist oli soomlastega, kes, nagu ma kuulsin, keeldusid oma võõrustajate juures kodutoidust ning leppisid selle asemel tablettidega. Või võtkem kasvõi Justin Petrone, kes oma hiljuti ilmunud raamatus “Minu Eesti” räägib oma kogemustest süldiga, kange eesti sinepi või siis apteegist ostetud ravimtaimeteega. Kui kuskil on olemas lihtsameelsuse piir, siis minu jaoks sai see kuhjaga ületatud!
Eestis on hea elada! Kui valitsus meie põllumehi päris põhja ei lase minna, võiks see hea põli veel jätkuda. Kuulu järgi olevat isegi Koeru mehed täna Toompeal põllumeeste protestiaktsioonil osalemas käinud. Kuulasin põllumajandusministri kommentaari ja mulle tundus imelik, et mees põhjendab praegust olukorda isereguleeruva turuga, kus peamiseks põhjuseks on kokkuostuhindade vähenemine! Ma ei mõista seda nagu ma ei suuda mõista sedagi, kuidas saab Euroopa talunik toota toituvilja odavamalt kui Eesti oma? Mis puutuvad siis kokkuostuhinnad?
Aga ega ma sellest tahtnud rääkida! Pean vist ise põllumeeste kombel korraldama ühe streigi Nipi Kõrsi akna taga ja nõudma sellega Kodutoidu rubriiki NN ajaveebi. Oleks ka (pere)naistel siia rohkem asja.
1 kommentaar
Eks see kodune Eesti toit ole jah kõige parem.Olles palju ringi liikunud euroopas siis nende toiduvalmistamise tavad jäävad mulle ikka võõraks ja see maitse ei ole ka teab mis see.Kui meil ikka maitsestatakse toite soolaga siis näiteks soomlased kasutavad vastupidiselt pigem suhkrut.