Sõna otses mõttes pilves taevas muutus pärastlõunal ülekantud tähenduses selgeks. Kõik algas sellega kui kella kolme paiku kolises välisuksele pandud koputi. Mina olin poisiga just magama jäänud ja ega Maarjagi midagi targemat teinud. Tema tuligi ukselt tagasi sõnumiga, et “mind küsivat mingi habemega noor mees”.
See oli Juhan Soomets (soomets.blogspot.com), kes käis Väinjärves ujumas ja tõi meile külakostiks kolm porgandit koos veel mingi mullase mugulaga. Väga meeldiv! Tegime temaga ringkäigu minu valdustes ning istusime siis tuppa maha kohvi jooma ja maailma parandama. Jutuajamine oligi just hoo sisse saanud ja Juhan palitugi seljast visanud kui kostis uuesti automürinat ja saabusid uued külalised.
Seekord tervelt kolm ehk perekond Eidemilller Paidest: Rainer, Ave-Triin ja Elis. Kokkusattumine oli muidugi võimas, sest olin pakkunud Juhani kanditatuuri Rainerile ühe Paide linnaga seotud projektiga. Nüüd avanes neil võimalus seda arutada silmast silma ja plaanid pandi maha. Kui sellest koostööst saab asja, leiab selle kohta kindlasti infot ühenduse Weissenstein kodulehelt www.weissenstein.ee.
Ühel hetkel pidi Juhan lahkuma ja jäime kuuekesi. Ja siis neljakesi, sest Maarja läks Mattisega Koeru poodi toiduvarusid täiendama. Pidime ju alguses täna Paidesse minema ja seetõttu oli kapp tühi. Kui ta tagasi jõudis ja lõpuks tee koos võileibadega lauale jõudis, saabusid Rahed.
Tulijateks Maarja õde Laura, ema Tiia ja isa Jaan. Laura olevat tahtnud Mattist näha ja lisaks oli neil plaan poiss endaga päevaks-paariks kaasa võtta. Minu arvates tahtis Laura hoopis oma uut tööautot näidata, mis on iseenesest väga inimlik. :) Mattis muidugi keeldus kaasa minemast ja nii jäigi.
Nüüd olemegi jälle kolmekesi. Mattis magab juba. Päev oli vahelduva eduga vihmane ja tööd tegin ennelõunal ainult pisut. Üks pool majaesisest teesüvendist on valmis kaevatud, teine pool alustatud. Kõige raskem tõotab tulla keskmine, kruusane osa.