Tee Kangelasele

Kuigi aeg pole selleks parim, tegin mais korda mitmeid aastaid meie krundil laiutanud kiviprügi mahapanekukoha. Kivihunnikust sai õuetee, mis otseselt ei kuhugi kuid kaudselt avab võimaluse kunagi tulevikus pääseda autoga lähemale Kangelase asundustalu vundamendile, mis iganes seal ka ei paikneks.

Lastega Tambule ja tagasi

Kui tööpäev läbi sai ja arvutikaane kinni lõin, kuuldus toast jälle vaidlemise ja tülitsemise hääli. Just parajal ajal, et kahele kiusupunnile riided selga sundida ning lühikesele jalutuskäigule vedada. Võtsime suuna Tambule, et näha mis seal talve jooksul muutunud on. Enne kui kunagist Tambu taluõue ümbritsevate kuuskede vahele pugesime, ajasime lendu paarikümnest linnust koosneva sookureparve. Kunagises Lastega Tambule ja tagasi

Veebruari teine pool Nahkanuial

Tekkis isu vahepeal midagi Nahkanuia ajaveebi ka kirjutada. Isiklikus elus midagi põrutavat pole toimunud aga vähemtähtsat toimub igal nädalal. Veebruaris korrastasime Maarjaga metsaalust, kus ma võtsin maha suurema osa sinna esimesest puhastuslainest jäänud toomingaid. Nüüd on teeäärne metsaalune palju valgem ja võimalusi rohurinde tekkimiseks enam.

Laip Kördil

Koeraga jalutama minnes märkasin Kördi lõkkeplatsi juurest puude otsast lahkumas kaht suurt lindu, kellele lähenedes järgnes veel kolmaski. Sealsamas tiirelnud harakas ja rongad viisid mu mõtted võimalikule metsloomakorjusele ja ma suundusin oma teooriat kontrollima. Kuna aga sihtmärgi poole sammudes helistasin Maarjale, unustasin vestluse käigus oma kõrvalepõike algse eesmärgi ning põrutasin peatumata edasi Pertelsoni poole. Niipalju Laip Kördil

Lõhkusime ja ladusime

Detsembris langetasin Kördil osa haavapuid iga aastaga ühe tihedamaks sirguvast haavasalust kinnistu lõunaservas. Oksad põletasime sealsamas lõkkes ja tüved ladusime juppideks saetuna virna. Möödunud nädalavahetusel saagisime Matiga ühe virna pakkudeks ja vedasime lõhkumiseks koju.

Ootamatud külalised

Head uut aastat kõigile neile, kes Nahkanuia ajaveebi vanast harjumusest veel külastavad. Ma pole ammu postitanud ja iga päevaga jääb soovi seda teha järjest vähemaks. Mulle on hakanud tunduma, et siin on mingi seos minu enese seesmise rahulolu ja rahuga. Alates möödunud aasta juunist kui lõppes minu tööleping ECCO-s, olen olnud liimist lahti ning kuidagi Ootamatud külalised

Õnnetusjuhtum Vardjal

Vardja on Nahkanuia küla majapidamine, millest olen ilmselt kõige enam kirjutanud. Minu algsed kartused, et ma ei suuda veskitalu visualiseerida ei pidanud õnneks paika ning lisaks päris mitmele ülesvõttele on mul õnnestunud koguda ka põnevaid mälestuskilde elust Vardjal. Seekord üritan likvideerida ühe endale antud vana lubaduse avaldada kunagi vestluse käigus saadud vihjest välja kasvanud huvi Õnnetusjuhtum Vardjal

“Suvel tuleb piima korralikult jahutada”

Vana Järva Teataja vahendab põhjalikku juhendit kuidas jahutada suvel piima. Muu hulgas on nimetatud ka “kõige odavam ja praktilisem piima jahutamisviis: jahutamine külma vee kastides või tünnides. Jahutuskaste võib teha kas tsement-betoonist või laudadest.” Lisatud on ka joonis eeskujulikust piima jahutamise kastist, kus on mõeldud nii vee peale- kui äravoolule. Noppisin selle uudise üles Kördi “Suvel tuleb piima korralikult jahutada”