Minu emapoolne vanaisa Erich on pärit Jõeküla külast, mis omal ajal kuulus Norra mõisa alla. Ei saa öelda, et tegemist oleks olnud Nahkanuia naaberkülaga (Metsanurga oli vahepeal) aga kindlasti toimus külaelanike vahel mingisugune läbikäimine.
Mul õnnestus leida arhiivist dokument, mis kujutab endast kohtuotsust vabadike üle, kellest üks kandis nime Warel Watsten, pärisnimega Karel Schwarzstein. Karel ehk siis Carl (nagu tema nimi esineb hingerevisionis) oli minu vanaisa Erichi vana-vanaisa Jakobi vennapoeg.
Igal juhul käis Warel koos oma kaaslase Hans Kassiga vargil ja müüs pärast varastatud kraami kõrstmikele maha. Selle eest saadeti mõlemad mehed pea neljaks aastaks Bobruiski parandusarestikompaniisse. Wareli naine Ewa sai kuritööst mitteteatamise eest noomida.
Kellel huvi, võib kogu looga tutvuda läbi eestikeelse tõlke saksakeelsest dokumendist:
Otsus.
Tema Keiserliku Majesteedi käsul langetatakse Eestimaa Keiserliku ülemmaakohtu poolt otsus peale nimetatud alamametnike poolt läbi viidud uurimise ja langetatud otsustuse läbivaatamist kriminaalasjas, mille on arutamiseks esitanud Keiserlik Viru-Järva Meeskohus ja mis on suunatud Udeva vabadike Hans Kassi ja Karel Schwarzsteini (Warel Watsten) vastu sissemurdmise abil korda saadetud varguse asjas.
I. Kahtlustatavaid Hans Kass’i, 41 aastat vana, ja Karel Schwarzstein’i (Warel Watsten), 38 aastat vana, tuleb karistada selle eest, et nad Orgina talupoja Hans Paugema aida vägivaldselt lahti on murdnud ja tühjaks röövinud,
1, härra kreisihaagikohtuniku juures 80 vitsahoobiga ja üleandmisega Bobruiski parandusarestikompaniile 3 aastaks ja neljaks kuuks; ja
2, nad on kohustatud ühiselt Hans Paugemale needsamad asjad, mida too temalt röövitud omandist tagasi ei ole saanud, kohe Tema Majesteedi 3 rubla ja 49 kopika ulatuses oma praegusest, või kui sellest ei peaks piisama, oma tulevasest varast kompenseerima;
II, Karel Schwarzstein’i abielunaist Ewa’t, 39 aastat vana, kuna ta on – välja arvatud see, et ta enda mehe ja tolle kaaslase vargusest on teadnud, sellest teada andmata – varastatud toiduaineid teadlikult nendega koos tarvitanud ja söönud, tuleb noomida, seevastu
III, varastatud vara ostjad kõrtsmikud Adolph Stegemann ja Johann Obram tuleb õigeks mõista.
Meeskohtu poolt määratud 4 aasta pikkune aeg, milleks mõlemad süüalused Bobruiski parandusarestikompaniisse üle antud peavad saama, tuleb karistusseadustiku artikli 82 järgi vaid 3 aasta ja 4 kuu peale kindlaks määrata.
Kuidagi aga ei saa Ewa Schwarzstein karistamata jääda, kuna ta omaenda ütluse järgi küsimustele 18, 19 ja 21 vastates mitte ainult oma mehe ja tolle kaaslase vargusest teadis, seda kuritegu üles andmata, vaid ka tarvitas varastatud toidumoona teadvalt koos nendega, mistõttu tuleb teda artiklile 132 vastavalt noomida.
Ka ei ole see karistus teataja poolt tema kohtuotsuses 14. lehel Ewa Schwarzstein’i kohta näidatud 134. artikliga vastuolus, kuna ta jätab karistamata ainult kaasteadmise ja mehe kuritöö varjamise, ilma naist seaduslikust karistusest selle teo eest vabastamata, kuna too teeb end mehe kaassüüdlaseks varastatu omastamise ja enda tarbeks kasutamise läbi. Teataja mõlema kohtualuse peal täide viidavat ihunuhtlust puudutavad otsused koos neile peale pandud ühise kohustusega kompenseerida Hans Paugema’lt varastatud ja veel mitte hüvitatud asjad, nagu ka silmas pidades kõrtsmike Adolph Stegemanni ja Juhhan Obrami karistamata jäämist, kinnitatakse käesolevaga. Õiguse järgi antud Tema Keiserliku Majesteedi ülemmaakohtus Tallinnas, 10. juulil 1846.
/allkiri: R. G. v. Maydell/
/allkiri: Ch. von Baranoff/
/allkiri: krahv Rehbinder/Loetud 10. juulil
kubermangu prokurör PauckerDr. A. Gerstäcker(?), sekretär
23. juulil 1846 samas
Eelseisev otsus tehti teatavaks Tema Keiserliku Majesteedi Viru-Järva Meeskohtus.
/allkiri: krahv P. Manteufel/