Osadest asjadest olen ma juba kirjutanud: Matist, kellele meeldivad konnad ja putukad; avastatud uuest raamatust; Kördi trimmerdamisest ja kivide kaevamisest. Aga veel on mõned teemad, mida kindlasti tahaks käsitleda, sest muidu nad lihtsalt ununevad. Kunagi ei või teada, millal just need märkmed kasuks tulevad.
Laupäeval käisime Matiga naabimees Kalju juures. Tegelikult läksin ma trimmerdama Liivo sauna palke, mis olid kahetsusväärselt rohu sisse kasvanud aga kuna läbisaamine on hea ka Kingu rahvaga, põikasime sinnagi sisse.
Saun kerkib. Panna on jäänud veel viimane palgirida ja siis tulevad sarikad. Kalju tahaks ka ühe viilualuse palkidest laduda aga selleks ei jätku tal materjali. Muidu tundub kõik tipp-topp olevat. Sel sügisel siiski sauna ei saa, läheb veel aega.
Koos käisime vaatamas kohta, kust Kalju nädala tagasi leidis sea (lastud) korjuse. Seda polnud! Kas võib olla tõepõhi all Kalju jutul viimase nädala jooksul tema aeda külastanud karust? Looma tuvastamine toimus tema tegevuse ehk siis marjade söömise ja jäetud suurte fekaalihunnikute järgi. Ma ei ole Kaljuga jahil käinud, mistõttu ei oska tema teadmisi kaudsete tõendite alusel loomaliigi määramiseks hinnata. Aga kuna ka siga oli jäljetult kadunud, poleks karuisanda külaskäigus midagi imelikku.
Kogu selle loo peale arvas Liivo, et oma emale ta seda küll rääkida ei tohiks. Siis ei tulevat too hirmuga enam toastki välja, seda muidugi juhul kui ta üldse Rõhule enam oma jalga tõstab.
Tambu põllul alustas pühapäeval tööd võsa kokkukorjav traktor. Kogu puitmaterjal kuhjatakse kokku ühte suurde hunnikusse tee ärres, kus see siis puruks hakitakse ja autodega minema veetakse.
Suhtlesin täna Aabrami põllu rendilevõtjaga. Minu arvates jättis soovida põldu harinud traktoristi töö, kes jättis kruusateele suured mullakamakad ning kündis kohati meetri või rohkem üle piiri. Õnneks arvas tee osas nii ka Jüri ja lubas traktoristile sõnad peale lugeda. Teatavasti on muld üks suurimaid vaenlasi puistematerjalidest kuhjatud teedele, sest loob head eeldused tee mudaseks muutumisele märjal ajal ja taimestiku vohamisele. Kuigi mullane osa ei jää enam minu maale, tegime Maarjaga selle reha ja kühvliga korda. Üle piiri kündmise osas jõudis minu sõnum ilmselt kohale aga tänavaasta seda muuta ei saa. Aga kindlasti ei saa see nii jääda! See pole ju õiglane!
Ja lõpuks mõni sõna nädalavahetuse toitudest, mis on olnud imehead! Reedel sain ma Paides väga maitsvat praadi "Jahimehe marinaadis" hoitud sokulihast, mis koos kartulitega ahjus valmis küpses. Laupäeval sõime koos paari meile külla sõitnud sõbraga õhtusöögiks täidetud paprikat. Täna pakuti lisaks eilsele paprikale ka lihakastet ja heeringat hapukoorega. Ei maksa vist mainida, et "vana eesti" kombe kohaselt on iga toidu kõrvale alati mingi värskest materjalist salat, reeglina tomat ja kurk, mis seekord olid maitsestatud küüslaugu ja oliiviõliga. Magustoiduks kamaga segatud kohupiim vaarikamoosiga. Aitäh Maarjale!
Täna käisime Mattisega õhtul Väinjärves ujumas. Esmakordselt sel suvel saime olla kogu rannas kahekesi. Muidugi, kui palju neid eestlasi ikka on, kes 18 kraadises vees õhtul kell kaheksa ujumas käivad?