Nippi Kõrsil tungib loodus kohati tuppa. Seda mahub silmapiirile ja metsa, tee peale ja põllule, maa alla ja maa peale. Loodus selle sõna kõige otsesemas mõttes on ka meie pea kohal. Kui ainult teaksin ja tunneksin kõiki neid röövlinde, keda ma päevast päeva näen Nahnanuia lagendike ja metsade kohal tiirutamas! Usun, et saaksin siis uhkeldada korraliku kogemustepagasiga kõikvõimalikest kotkastest ja teistest.
Praegugi tiirutab pea igapäevaselt maja läheduses lind, kelle lendu saadavad häälitsused, mis mõneti meenutavad indiaanlaste filmidest tuntud kotkaste igatsevaid kiljatusi ja millele teinekord on kaugemalt kuulda vastuseid. Ma ei ole võtnud vaevaks välja uurida kes see selline on.
Käesoleva aasta juulis kohtusin Nahkanuias kotkauurijatega. Olid kaks noort, kes käisid selle kandi kotkapesasid kaardistamas. Saime jutule ja sain teada, et meil on konnakotkastega kõik korras. On pesad, on pojad.
Kohalikuna tean kust võiksin kotkapesi otsida aga ei saa seda endale lubada. Kellelegi ei meeldi kui luba küsimata tema koju tullakse, miks peaks see sobima lindudele-loomadele. Seepärast hoian distantsi ja ei otsi loodusega sedasorti lähikontakti.
See pildil olev väike-konnakotkas on praeguseks loodetavasti endiselt oma ema-isa hoole alla ja täie tervise juures1. Tahan loota, et kotkauurijatel on asja siiakanti ka tulevikus! Kohalike toega saavad nad igatahes arvestada, Nippi Kõrsi uksed on neile alati avatud
- pilt on tehtud legaalselt nendesamade kohatud kotkauurijate poolt, autoriks Joosep Tuvi [↩]