Maal elamise suurim hirm

Eile jõudsin ma äratundmisele, mis on siin Nahkanuial elamise kõige suurem hirm minu jaoks. Et selleks on teadmine jääda mingi tõsise haiguse või terviserikke korral abita ning omamata ka ise võimalust abi järele (või juurde) sõita.

Ärkasin kella poole kuue paiku hommikul väga halva enesetundega kõhus. Järgnesin pikad ja üksildased vetsuseansid ning palavikus piinlemine diivanil. Kohati muutis pealtnäha süütu haigusepuhang mu täiesti liikumisvõimetuks. Jalad sain alla alles pärastlõunal kui kobisin välja lund koristama ja tegin luuresõidu Rõhu risti.

Enesetunne oli ka väljas toimetades jätkuvalt kehv ning lõplikult jõudis olukorra tõsidus mulle kohale, kui Kure talu (loe: Liivo kodu) juures kinni jäin ja ennast pidin lahti kaevama. Ma ei räägi sellest, mis oleks saanud kui järjekordne haigushoog oleks mind otse füüsilise pingutuse pealt vetsu sundinud. Seda juhtub kõhugripi puhul ju tihti! Ilmselt oleksin lõpuks koju jõudes pidanud ka pükse vahetama või siis ennast paksus hanges kergendama. Ma mõtlesin pigem sellele, et mis saanuks, kui mõnele pereliikmele tulnuks kutsuda kiirabi VÕI sõita sinna ise? Me ei oleks Nahkanuialt välja pääsenud ega poleks kiirabi ka sisse saanud! Olukorra muutis halenaljakaks tõsiasi, et olime vaid mõnesaja meetri kaugusel päästvast teeristist, mis nagu hiljem selgus, polnudki päästev teerist!

Traktor jõudis eile so. 26. detsembril Vardja teele alles õhtul kella kuue paiku! Seda on mitu head tundi hiljem, kui päev varem ehk siis reedel. Siis sai taastatud ühendus … Rõhu ristiga AGA mitte Ervitaga! Sest nagu selgus, polnud seda teelõiku puutunud mitu päeva kestnud lumesadude kestel mitte ühegi hooldusmasina sahatera! Õnneks polnud meil tarvis Ervitale minna.

Ervita tee polnud lahti lükatud ka täna kella 12-ks! Mõelgem korraks, tuisk ja lumesadu on vahelduva eduga kestnud juba mitu päeva. Selle aja jooksul on Vardja teed lükatud 2x! Kumb teedest on suurema tähtusega? Mis kasu on vallal oma teede puhtana hoidmisest kui olulisemad sõidutrassid on paksu lume all? Mis kasu on lumevabast Vardja teest, kui sealt edasi Ervitale, Liusverre või Preedile ei pääse? Tegemist oma tööd korralikult tegevate teenusepakkujate narrimisega ning valla poolt tehtud kulutuse tühjaks tegemisega nende poolt, kelle kohuseks on eelnimetatud teelõigud puhtana hoida! Minu arvates on see sigadus, millega vallavalitsus kindlasti tegelema peaks!

Olukorra jäädvustamise huvides võtsin täna lõunal ette seikluse Rõhu ristist Ervitale ja sealt ringiga kuivati juurest tagasi. Oli selge, et teid ei olnud lükatud. Pääsesin oma autoga vaevu läbi aga Maarjale poleks ma seda teekonda kindlasti usaldanud. Ainult üks sügavatest sõidujälgedest moodustuv sõidurada ei jätnud võimalust vastutulevast autost kuidagi mööda pääseda. Ristmikel halvendasid olukorda veelgi sinna lükatud lumevallid, märk oma töö teinud teenusepakkuja kehvast kvaliteedist. See on ka ainus valdkond, kus ma täna neid mehi, kes ka minu tee lahti hoiavad, kritiseerida saan ja tahan. Kuidas on võimalik üht teed lahti lükates blokeerida ristmikel teised sõidusuunad? Mis siis et maal aga me ei sõida ju siin ainult traktoritega!

Tegin fotosid aga ma pole kindel, kas asjad neil sama halvad kui nad silmale olid ka välja paistsid! Geotagisin fotod ära aga seda näete siis kui vaatate fotosid otse PicasaWeb keskkonnas. Selleks tuleb klikkida albumi nimel slaidiseansi all vasakus nurgas.

Möödunud aasta detsembri lumetormide ajal oli Maarja viimaseid nädalaid rase aga tookord mul hirmu polnud. Ilmselt seetõttu, et mul endal oli kõik korras ning halvima korral oleksin mina ikkagi midagi ette võtta saanud. Sõita, helistada, joosta, süles kanda, kaevata – mida iganes! Aga mida Maarja teeks kui olukord oleks vastupidi? Nagu seekord oli?

Olla maailmast ära lõigatud ise seda nähes on ikka narr küll. Olgu, sitasurma pole veel keegi surnud ja küllap oleksin ma kuidagi ennast Ervitani lohistanud või siis mõne hea sõbra appi kutsunud. Aga mis siis kui juhtub midagi sellist nagu juhtus minu headel tuttavatel, kelle lapsel tekkisid palavikust krambid ning minna oli vaja KOHE … See ei ole liialdus vaid näide elust enesest. Mulle tundub, et vallaametnikel on siin palju mõtlemist ja organiseerimist! Oleks kena kui 4 päeva jooksul saaksid teed ikka lükatud! Või on seda tänapäeval palju nõuda?

Tänase õhtu seisuga on olukord järgmine. Vardja tee lükkamata aga eilse lükkamise tõttu suuremate probleemideta endiselt läbitav. Rõhu-Ervita tee lükati mingil moel puhtaks täna kella kahe paiku, sama toimus Rõhu-Liusvere suunal. Preedi poolset teelõiku ei oska öelda. Eks homme ole näha. Tore oleks kui ka Preedi inimesed pääsevad haiguse korral arsti juurde või arst nende juurde!