Rõhu rist nüüd autojuhtidele turvalisem

Rõhu-Norra-Preedi-Nahkanuia rist, kunagine Tallinn-Tartu suvitee oluline lahknemiskoht, on saanud autojuhtidele oluliselt turvalisemaks. Eile veel toimetasid ristmikul Maasika talu, kohapeal teada kui Pambergi, ümbritseva sireliheki kallal Järva Teed töötajad ja tulemuseks on kenasti pügatud teeäär. Tegemist ei ole lihtsalt iluraviga. Pambergi asub ristmikul teravnurgas. Ervita poolt tulles piiras sirelihekk nähtavust paremale, Norra poole, ning ristimikult ohutu Rõhu rist nüüd autojuhtidele turvalisem

Lühidalt teehooldusest ja Abramist

Valla poolt tellitud Vardja tee esimese 1000 meetri hööveldamise kvaliteet ei ole kiita. Höövel on tee horisontaalse sahaga läbi sõitnud ning, võib vist küll nii öelda, teinud kasu asemel pigem kahju. Kahju seisneb lahtise kruusa kuhjamises tee äärde ning varasema profiili hööveldatud teepinna lõpliku tasahööveldamise. Lahtine kruus teeservades on hilisemale teehooldusele kadunud materjal aga lisaks Lühidalt teehooldusest ja Abramist

Järva Teed sigatseb taas

Midagi pole teha, on üks teema, mille üle võib jahuda tõenäoliselt lõpmatuseni ja see on talvine teede hooldus. Selles valdkonnas on alalõpmata midagi halvasti, tegemata või valesti tehtud. Vaadake või allolevaid fotosid! Kuidas on võimalik blokeerida ristmikul üks teedest sõiduautodele täielikult? Ja miks sõiduautodele, ka prügiautole, kes kohe kindlasti ei sõida sealt läbi. Palju on Järva Teed sigatseb taas

Maal elamise suurim hirm

Eile jõudsin ma äratundmisele, mis on siin Nahkanuial elamise kõige suurem hirm minu jaoks. Et selleks on teadmine jääda mingi tõsise haiguse või terviserikke korral abita ning omamata ka ise võimalust abi järele (või juurde) sõita. Ärkasin kella poole kuue paiku hommikul väga halva enesetundega kõhus. Järgnesin pikad ja üksildased vetsuseansid ning palavikus piinlemine diivanil. Maal elamise suurim hirm

Maanteede korrastamisest esimese vabariigi ajal

Vaatasin põgusalt raamatut “Korilasrajast kiireteeni”, mille autoriks on Väino Einer. Keskendusin alateemale 6. Teede arengust Eestis > 6.1. Teedemajandus kodanlikus Eestis, mis algab leheküljel 112 ja lõpeb lehekülg 130. Tsiteerin huvitamaid kohti: “I maailmasõja päevil korrastati maanteid ainult naturaalkohustuste korras. Nende seisund pärast sõda oli vilets, eriti sildade osas. Üksikuid kivisildu oli säilinud vaid Põhja-Eestis. Maanteede korrastamisest esimese vabariigi ajal

Wäinjärve walla teekohustusest aastal 1930

Nahkanuia ajaveebil on välja kujunemas oma vabatahtlikest koosnev korrespondentide võrgustik. See on väga hea, sest üksi ei jõuakski ma ilmselt nende materjalideni, mida inimesed erinevatelt huvialadelt mulle kätte toimetavad. Olgu näiteks nimetatud Hillar, kes täiendab ajaveebi kommentaaridega siinkandis toimunud sõjalisest tegevusest II MS ajal või siis Ants, kes jõudumööda varustab mind vanade fotodega ning andis Wäinjärve walla teekohustusest aastal 1930