Habe nicht

2008 aasta maikuus toimus Koerus seminar-konverents “Küla ajalugu uurimisest raamatuni”. Sellel seminaril esitas teiste hulgas oma ettekande ka ajaloolane Ülle Tarkainen. Ta mainis, et esimene maaostutehing Järvamaal toimus Koeru kihelkonnas aastal 1850, kui Madis Tuglas ostis Väinjärve mõisalt Sandhofi nimelise maatüki.

Hiljuti sattus tänu Veskimehele minu kätte kolm kaarti veskist mida kohalikud võivad teada Abernihi nime järgi. See veski on ehitatud 1894 aastal ning on uue omaniku käes all 2008 aastal saanud endale juba korraliku katuse. Kuid renoveerimistööd alles kestavad ja mõne aasta jooksul saame näha, mis sellest imeilusast kivituulikust lõpuks saab! Pole kahtlustki, et tehtud töö toob au nii omanikule kui ka vallale!

Kaart ise on “KAART MAATÜKI KOHTA, MIS ERVITA (MÕISA) POOLT MICHEL ABERNICHTILE PÕLISEKS OMANDUSEKS MÜÜDUD ON, mõõdupuuga mõõdetud ja arvestatud 19756 sülla suuruseks aastal 1850 Liivimaa kroonumaamõõtja Heinrich Feldmanni poolt”. Seega tulles tagasi postituse alguses mainitud Järvamaa esimese maatehingu juurde, pärit samast aastast! (NB! Kõik selle postiuse vanad kaardid avanevad suuremalt neil klikkides!)

Mis teeb Abernihi veski huvitavaks lisaks faktile, et seda taastab hea sõber ja tuttav?

Kõigepealt kindlasti selle koha nime legend. See räägib, et Abernihi peremees olnud suur mees veel suurema habemega. Ilmselt oli tema välimuses habe sedavõrd domineeriv, et kui ükskord nimesid andma hakati öelnud mõisahärra talle, et “habe nicht” (vabas tõlkes: aja habe ära) ja pani talle nimeks Abernicht!

Teiseks oli omaaegne mõisade maadega seonduv keerulisem kui seda võiks arvata. Kes on Nahkanuia ajaveebi lugenud, teab, et näiteks Vardja veski kuulus Ervita mõisale, samal ajal kui Haava kõrts ja hilisem talu jäi Väinjärve mõisa territooriumile. Samal ajal kuulusid mõlemad talud tinglikult Nahkanuia küla alla, mis suuremas osas oli siiski Preedi mõisa maadel. Nagu selgub vanu kaarte uurides, jäid Abernihi talu maad siiasamasse Nahkanuia külje alla ning nendele saamiseks tallasid Abernihid tihtipeale Vardja teed ja kes teab, äkki puhkasid jalga ka Nahkanuia kõrtsis. Kus Abernihi sooheinamaa asus?

Tõmbasin kaardil kõneall olevale maatükile ringi ümber. Kui seda lähemalt uurida, siis on näha, et põhjas (kaart ei ole koostatud ilmakaari järgides) piirneb see tükk Vardja nimelise maatükiga, samas kui üle jõe läände jäävad Väinjärve mõisa maad.  Sama kuid eesti keeles kinnitab juba palju hilisem ehk aastast 1934 pärit hindamise plaan, mille on koostanud Katastri Ameti vanem maamõõtja V.Tidolep. Sellel on lisaks hästi näha kuidas paiknevad mõisate maatükid.

Kas saab kindlaks teha maatüki täpse asukoha? Jah saab küll. Alltoodud võrdluses on koos 1934 aasta kaart ja Vene sõjaväe salajane 1971 aasta kaart. Kuigi pisidetailides on erinevusi, on sonnide asetus, paiknemine ning vahemaad samad. Sõjaväekaardile märgitud Haava talukoht võimaldab koduloouurija tasemel päris täpselt määrata, kus lõppesid Abernihi sooheinamaa piirid – praktiliselt Haava talu õues.

Palju kasutatatakse ütlust, et maailm on väike. Kui see on nii juba “maailma” suhtes, kui palju enam siis riigi või maakonna või kihelkonna suhtes?  Täna suhtleb Abernihi-Nahkanuia rahvas nii nagu see võis olla omal ajal kui siit sooheinamaale käidi. Loodetavasti jagub seda head suhet veel järgnevaks sajaks aastaks!

PS! Kahjuks pole säilinud ühtki fotot Abernihi veskist! Nii mina kui Veskimees oleksime väga tänulikud kui lugejate abil ühe sellise leiame! Hädapärast saame hakkama ka vihjega sellise foto võimaliku asukoha kohta!