Olen Nahkanuia ajaveebi aeg-ajalt üles laadinud pilte oma vanadest Eesti matkadest. Ma ei tea kas keegi neid teinekord ka vaatab, sest suurt tagasisidet, ei head ega halba, pole tulnud. Ma sellegipoolest jätkan seda traditsiooni moodi tegevust ja postitan ka tulevikus fotosid või lugusid matkadest, mida kuidagimoodi on võimalik siduda Nahkanuia küla, selle ümbruse või siis äärmisel juhul selle elanikega!
Mõtestatumaks võiks seda järjekindlust pidada ka seetõttu, et võtsin äsja maha liiga kauaks ilma igasuguse värskenduseta jäänud ajaveebi Hongmehe reisikirjad. Plaanin seda kunagi tulevikus jätakata aga millises vormis, ei oska praegu öelda. Mingid mõtted mul peas liiguvad, ehk teostub ka see alustatud projekt nende raames.
Seekordne fotoseeria on pärit ühest igivanast kevadisest kanuumatkast 2004 aasta märtsikuu viimasel päeval. Ma ei tea mis hullus mind tookord jõele ajas. Igal juhul polnud ma selles meeltesegadushoos üksi, sest Neil, kellelt ma kanuud laenutasin, kauples mulle kaasa veel ühe Kuusna selli.
Mis mulle sellest matkast meelde on jäänud? Eriti midagi peale kahe, ei isegi kolme episoodi.
Esimene neist on seotud Põltsamaa vanajõe käänulisusega. Suvel ei paista see niiväga silma aga talvel kui puud on raagus võib jõgesäng silmuse ees ja taga joosta paralleelselt ning mööduda üksteisest isegi mõnekümne meetri kauguselt. Selliste vahemaade puhul pole imestada kui ka meil närv lõpuks üles ütles ja me “ühe koha peal tiirutamise” asemel nii öelda lõikasime. Kuusna sell rabas kanuu otsast kinni ja lohistas üle kitsukese maariba. :)
Teine pilt on seotud jõgede harus keedetud kisselliga. Ilm oli väga ilus aga jahedavõitu. Mul oli kuuma kiselli tegemiseks kaasa võetud keskkonnasõbralik piiritusega töötav matkapliit Optimus Tor. Seal sai siis lund sulatatud ning lõpuks selle veega kissell valmis tehtud.
Kolmandaks mäletan Jaani vesiveski alla tehtud silda. Tavaliselt seda seal ei ole aga tookord oli ta olemas seoses metsatöödega teispool jõge. Kuna vesi oli kõrge, pidime kanuu vedama ümber silla. Kuusna sellist sai veel silla peal üks foto tehtud.
Rohkem mulle midagi erilist nagu ei meenu. Isegi mitte see, kas lõetasime matka Rutikveres või Jõekülas. Ilmselt siiski Rutikveres, sest fotoseeria sisaldab pilte ühest jõeäärsest talust (Pärtliaia!?) Jõekülast allavoolu, kus ma tean ennast peatunud olevat ja huvi pärast ringi kolanud.
Praegu on talv ja jääga on kanuusõit keeruline, et mitte öelda võimatu (kuigi ka seda olen sõber Arvoga proovinud). Aga kevad pole enam mägede taga. Nagu vanameister Jüssi on öelnud, tuleb uute asjade nägemiseks käia vanu radu. Minu silmaringi on selline tegutsemine küll avardanud. “Igav” Põltsamaa jõgi, mis oma vaikse voolu ja kohati rägase sängi ning võsaste kallastega turistidele midagi pakkuda ei suuda, on minule just see õige koht!