Usun, et me pole Maarjaga ainsad lapsevanemad, kelle lastel suvel kodus “midagi teha pole”. Kuigi neljapäeval olime Türil kohvikute päeval, reedel käsime Põhja-Eesti, laupäeval Väinjärve ääres ja õhtul veel Paides minu õe juubelil, vahitakse kodus telerit, istutakse arvutis ja mossitatakse. Parimal juhul leitakse endale 10-ks minutiks tegevus väljas, et siis taas virtuaalmaailma sukelduda. Ma pisut … Kanuumatk lastega
Võtsime eile ja täna väikese seltskonnaga ette kanuumatka Põltsamaa jõel. Alustasime õhtul vanalt Piibe sillalt ja saime kohe kaela võimsa äikesevihma. Kõigi nende aastate jooksul, mis ma olen kanuuga või jalgsi mööda Eestit rännanud, pole mul olnud õnne viibida väljas sellise maru ajal. Vihma kallas kui oavarrest ja äike raksus kõikjal meie ümber, korra isegi … Augustikuine kanuumatk Endlas
Olen püüdnud Matile pakkuda sellist meelelahutust, mis mulle endale omal ajal huvi pakkunud oleks. Sageli tuleb improviseerida, sest paljud tänased võimalused polnud toona kättesaadavad aga suund on üks, võimalikult palju erinevaid kogemusi erinevatest valdkondadest. Kuigi vahetevahel poeb hinge kahtluseuss sellest, et ehk oleks lihtsam olnud poisiga lihtsalt mängida, loodan siiski, et neist üheskoos ette võetud … “Väike keerak”
Olen Nahkanuia ajaveebi aeg-ajalt üles laadinud pilte oma vanadest Eesti matkadest. Ma ei tea kas keegi neid teinekord ka vaatab, sest suurt tagasisidet, ei head ega halba, pole tulnud. Ma sellegipoolest jätkan seda traditsiooni moodi tegevust ja postitan ka tulevikus fotosid või lugusid matkadest, mida kuidagimoodi on võimalik siduda Nahkanuia küla, selle ümbruse või siis … Kevadine kanuumatk
Meil oli täna Maarjaga 15. pulma aastapäev! Just niipalju aastaid on ta suutnud mind välja kannatada ja mul on selle üle ainult hea meel. Fotomeenutus aga pole siiski mitte pulmadest vaid kolmest kanuumatkast, mis 1998 aasta sügisel said Põltsamaa ja selle harujõel (Oostriku) ette võetud. Leidsin need pildid pulmapilte otsides. Pildiallkirju lugege PicasaWeb’ist kuhu ma … Üks fotomeenutus
Mul õnnestus päästa kõik pildid oma nüüdseks mahakantud fotoka mälukaardilt. Neil piltidel ei ole väga suurt esteetilist väärtust aga elu kanuuretke mälestuseks panen nad siia üles. Võib olla oleksid need pildid moodustanud kenama pildiseeria kui kõik oleks lõppenud ootuspäraselt. Neil, kel lugu minu, Mattise ja Raineri saatuslikust kanuuretkest veel lugemata, tehke seda siit.
Oma elus olen tihtipeale soovinud aega tagasi keerata. Et teha uuesti asju, mille pärast mul häbi on. Mõni päev tagasi aga olin ma olukorras, kus tundsin kirjeldamatut rõõmu teadmisest, et aega ei saa mitte kunagi ja mitte keegi tagasi keerata. Veel tänagi haarab mind mõnel hetkel alateadvuslik hirm, et mis oleks juhtunud kui … Tänaseni … …
