Nahkanuial oma liuväli!

Läksime lastega Väinjärvele, et teha paar kiiremat uisuringi. Väinjärve küla poolses otsas pidime auto jätma lausa järve äärde keerava tee otsa, sest parklasse viiv tee oli lahti lükkamata. Kui me uisud käes järve ääre jõudsime, selgus, et kogu järv oli ühtlase lumekihiga kaetud ja uisurajast polnud jälgegi. Tegime katse ka Ervita poolt (kus sai autoga kenasti randa sõita) aga sealgi olid lahtilükatud rajad täis tuisanud.

Et talverõõnud kogemata ei jääks, alustasime koju jõudes omaenda liuvälja rajamist! Selline koht on meil siin olemas Kördi linaleo tiigi näol. Lõime labida kohevasse lumme ja peatselt võis teha uiskudel esimesed tiirud. Lumekiht oli paks, ulatudes põlvini aga see meid ei heidutanud. Kolmekesi rassides edenesime jõudsalt ning peagi oli meil vaadata ja proovida Kördi tiigi laitmatult sile jää seda ümbritsevate, maapinna suhtes rangelt 90 kraadise nurga all olevate, lumeportedega. Täna jäi uisuväli iluuisutajate pärusmaaks, homme peaksid seal algama verised hokilahingud minu ja Mati vahel!

Kasutasime juhust, et valmistada õppevideo lapsevanematele koduse liuvälja rajamisest. Et millised töövõtted ja tööriistad. Siin ta on ja ma loodan, et Olav Ehala ei ole liiga pahane, et üks tema tippteostest (sh. minu lemmiklugu) valminud õppevideot ilmestama sai. Kui aga siiski, võtan vastutuse loo loata kasutamise eest!

Liuväli on nüüd valmis ja ega ma ei salga – ootab kasutajaid! Eelisjärjekorras väiksemaid lapsi emade-isadega aga miks mitte ka lapsevanemaid, kes tahaksid lapse uisutama õpetamise varjus ise jääl liikuma õppida ja teha oma esimesed kukkumised ilma suurema publikuta. Võib olla leidub meil selliseid. :) Vaadake ja veenduge, et uisutamine ja kodune liuväli on ühed äraütlemata toredad asjad. Et seda külma talve meil kauemaks jaguks!