Huvitav lugu on selle mäluga. Kui ma väljas töötan, meenub mulle erinevaid seiku maja taastamise loost aga kui ma tuppa tulen, arvuti taha istun ja kirjutama hakkan, pole alles neist ühtki. Taas väljas olles ja oma ette toimetades meenub täpselt sama asi uuesti. Olen pannud tähele, et see kuidas asjad mulle meelde tulevad, sõltub kontekstist või lihtsamalt öeldes taustast. Kusjuures see tausta ja mälestuse seos ei pruugi alati 1:1 selge olla.
Möödunud nädalavahetusel väljas majaümbrust korrastades meenus mulle mitmel korral kuidas me esimesel kevadel Nipi Kõrsil olles seda puhastasime. Toona käisid mul abis mõned head sõbrad ja koos sai hulk rämpsu tast välja loobitud, tulle kantud ja põletatud. Ühest sellisest korrast on ka pildid alles. Küll mitte töötegemisest vaid lõunapausist. Mati on neil fotodel pooleteise aastane ja kukub oma kanakoivaga üle pingi selili maha.
Matilde oon täna peaaegu sama vana kui tema vanem vend tookord. Laupäeval tuli ta esmakordselt ise, see tähendab omal jalal, õue. See tekitas minus väga palju emotsioone, mida ma täpselt kirjeldada ei oska. Kui ehk siis seda, et peamiselt olid need seotud Matiga. Igal juhul paterdas tüdruk mööda õue ja korjas oma roosade kootud kinnastega maast kõike seda mis silma hakkas. Proovis isegi ära vennale ostetud plastmassist muruniiduki.
Laupäev oli mulle raske. Kehv enesetunne ei lasknud täiel määral ilusat kevadilma nautida ja lõunal läksin tuppa väikest uinakut tegema (mis paraku enesetunnet sugugi paremaks ei muutnud). Pühapäeval seevastu toimetasin praktiliselt õhtuni. Põletasin ära vanad suitsusaunast jäänud palgid, Maarja kokkuriisutud rohu ja muud prahti, mis talve jooksul kogunenud oli. Riisusin laiali mutimullahunnikud, korrastasin kuuri, proovisin pisut kaevata. Lõunal jõudsin Mati ja õetütrega ka Oostiku allikal ära käia.
Kui me Maarjaga pärastlõunal kahekesi väljas saime olla, tundsin teravat puudust Fred Jüssi „viljaka mittemidagitegemise“ järele, vajadust istuda, vaadata, olla. Ei tea kohe, mis neil inimestel on pidevalt vaja midagi tõestada, teistele – endale. Mõttetu! Olla terve elu ise iseendale võetud kohustuste ori. Seda oskab ainult inimsugu.
Aga ilmad olid ilusad ja teha sai palju! :) Maja ümbrus on puhas ja korras, silmale hea vaadata. Selles mõttes läks nädalavahetus kindlasti asja ette.