Kiviaed

Lõpetasime õhtul üheksa paiku meie pere esimese kiviaia ehitamise. Nii võib vist öelda küll, sest selle loomisele aitasid kaasa kõik neli Männi pere liiget, väiksemast suuremani. Ühtlasi oli ilmselt tegemist ka Nahkanuia esimese kiviaiaga, sest midagi taolist mina leidnud pole ei vanadelt fotodelt, rahvajuttudest ega ka mitte küla piires ringi liikudes.

Kiviaia lugu algas ju tegelikult juba 2006 aasta kevadel koos esimeste korrastus ja ehitustöödega. Kaevamiste ja muude tööde käigus leitud kivid kuhjasin ühte suurde hunnikusse aia põhjapiiril lootuses neist kunagi aed ehitada. Läks aga teisiti, sest nelja järgneva aasta jooksul sai kivihunnik küll lisa aga mingit hunnikust korrapärasemat vormi ei võtnud.

Kui ma paar nädalavahetust tagasi sain sõbralt ATV laenata, olid plaanid juba muutunud. Tulenevalt vahepeal toimunud haljastusest võtsin hoopis ette kiviveo kinnistu lõunapiirile. Sinna tundus kiviaed kõige paremini sobivat ja täna, pärast esimese 15 meetri aia valmimist, võib tõdeda kui õige see otsus oli.

Kiviaedu võib ehitada igasuguseid. Näiteks Koeru lähedal Kuusnas maanteelt näha olev aed teeks au igale kodule. Korrapärane ja ilus. Minu eesmärk oli olla pigem praktiline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks tundsin, et mul pole lihtsalt aega ja viitsimist kunstiteost luua. Teiseks tahtsin, et lapsed saaksid soovi korral aia juures või selle peal mängida ilma, et selle laialilagunemine tüki südame küljest rebiks. Kolmandaks nägin hiljuti filigraanselt laotud kiviaeda Purdi kandis sissevarisenuna, põhjuseks tõenäoliselt maapinna liikumine ning mul polnud mingit soovi hommikul ärgates sama kogeda.

Kuigi ma plaanisin alul kivid lihtsalt koonusekujuliselt pikka rivvi loopida, see lõpuks nii ei läinud. Vastupidiselt minu ootustele polnudki aia ladumine väga raske ja nii sündis meeter lai ja ca 60 cm kõrge kivivall. Vaevalt, et keegi ennast sellest inspireerituna tunneb ja sama oma maakodus korrata tahab aga olgu siis siinkohal ära toodud Nahkanuia kiviaia valmistamisjuhend.

Kõigepealt on vaja kive. Hea oleks kui neid oleks nii palju kui on plaanis aeda ehitada ning et need ei oleks raskemad kui tegija tõsta või veeretada jõuab. Väiksemaid kive võiks ka olla aga nendega pole vaja üle pingutada. Mina kasutasin neid valdavalt aia sisemuse täiteks ja pealispinna viimistlemiseks. Servade ladumine nendega on tülikas (aga mitte võimatu!).

Kiviaia laiuse fikseerimiseks ja suuna fikseerimiseks kasutasin mõõdulinti ning müürinööri. Müürinööri kinnitasin kahe telgivaia abil pikalt sinna kuhu pidi tulema aia väliskülg ning möödulindiga kontrollisin jooksvalt aia laiust.

Kive ladusin põhimõttel, et suuremad mõlemale poole servadesse, korrapäratud keskele täiteks ning väikesed pealispinna viimistluseks.

Tulemuseks oli selline aed nagu võib näha siinolevast pildiseeriast (millel aiameister ise on Maarja sõnade kohaselt küll rohkem pikali kui püsti).

Mind aitas terve pere! Matil oli küll omakasu mängus (ta teenib nimelt tööga raha!) aga sellegipoolest pole midagi paremat sellised moel koos töötamisest. Kui jätta kõrvale asjaolud nagu Mati pidev minu jalgade peal tallumine, minul poolt heidetud kivi Maarja sõrmedele, Matilde kangekaelne püüd murutraktoriga põgeneda ja nii edasi, oli nalja-naeru piisavalt. Kõik pidasid vastu ja lastele oli õhtuseks preemiaks kaks hiirt, kes viimaste kivide vahelt enam kuhugi põgeneda ei osanud ning ennast mõnda aega vaadata lasid.

Minul on kondid igatahes haiged! Mul on mingi viga põlveliigestega, mis suurema pingutuse puhul ei taha lõpuks põlvest enam painduda ja selg väsib ära. Suurt kivi (vaata pildiseeriat) lükates tundsin ennast küll vana ja põdurana ning ma imestasin, kuidas rätsepmeister Kiir “Suves” kordades suuremaid purakaid Tootsi kiviaeda veeretas. Ta oli vist tänapäeva mõistes väga tugev mees.

Aga mõelda vaid, meil kulus selle 15 meetrise aia tegemiseks kõigest kuus-seitse tundi! Ja nüüd on kivid kenasti ära pandud, rästikutel ja hiirtel kena suvekodu ning meie omadega rahul. Isegi taevataadile näis meie päevatöö meeldivat, sest kui me olime lõpetanud, säras Nahkanuia kohal just selline kaunis naeratus.