Tänane päev läks aia taha. Tööd sai tehtud küll aga endaga ma rahule ei jäänud. Ma räägin liiga palju, võtan ette liiga palju ning avastan siis ühel päeval kuidas ma olen ennast nii öelda lõhki lubanud. Valdavalt küll iseendale aga ka need lubadused tahavad ju täitmist. Ja kui siis ilm ka veel alt veab ja vähese kodutöödele pühendatud aja ära rikub, läheb meeleolu ikka väga kehvaks.
Ma olen pisut vististi ka kirjutanud sellest kui vähe osatakse tänapäeval eristada olulist ebaolulisest. Emotsioon maksab, ükskõik kui läbimõeldud sõnumi esitad. Luban endale viimasel ajal üle päeva vähem rääkida aga murran seda lubadust iga kord lootuses, et nüüd saab minu vestluspartner minust aru. Aga ei saa. Küsisin Maarjalt täna ühe oma konkreetse seisukoha avaldamise osas nõu. Et kas peaksin muretsema, et selle avaldasin või mitte. Ta soovitas rahulikult võtta ning ütles, et ma pole midagi valesti teinud. Loodame, et siis nii ka on!